Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad olulisi monumente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone. Tema stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaagu alati sotsiaalset sõnumit. Maalides freskosid ülikoolide ja teiste avalike hoonete seintele, suutis ta tuua oma loomingu inimeste igapäevaellu ning ühes sellega kogus populaarsust. Lillekorvi kandja (1944)
ja raidkirjade väljakaevamiste ülevaataja. Pärast Püha Peetri kiriku ehitust valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna". Maal asub Dresdeni galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Ta lõi selle altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Pildil asub Maarja lapsega, Paavst Sixtus III, püha Barbara ning inglid. Raffaelo Sanzio uuris ka Vitruviuse teoseid. Kõige tuntum nendest freskodest on "Ateena kool", mille Raffael pühendas vanakreeka kultuurile. Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. Tänu Raffaeli seltskondlikkusele võtsid paavsti õukonna õpetlased ja aukandajad ta oma ringkonda. Oli juttu isegi tema kardinaliks tegemisest, kuid kunstnik suri oma kolmekümne seitsmendal sünnipäeval (peaaegu sama noorelt kui Mozart) kõrge palaviku tõttu
elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. Maalikunst Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid
on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid olnud kergelt kättesaadavaks ja suhteliselt odavaks vahendiks mitmesugustele vee ja õli alusel valmistatud värvide koloreerimisel. Seda tüüpi värve kasutatakse tavaliste majade krohvist ja puidust välis-ja sisepindade katmiseks. Kolm kõige sagedamini leitavat ja levinumat muldpigmenti võib klassifitseerida
annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast
ära tunda inimese rahva hulgast. Samast ajastust pärineb ka reljeef talupoja ja härja kujutisega, mis annab pildi tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. 1.3 MAALIKUNST Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus 5 hellenistlikus kunstis
Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu. V sajandi lõpul kaotab Päris-Kreeka vaasimaalis juhtiva osa ja tähtsuse. IV sajandi parimad saavutused on Suur-Kreekas, Lõuna-Itaalias. Tähtsaim vaaside valmistamise keskus on siin Taranto. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid
49 Pisiplastika alal hakati hellenismiajal massiliselt valmistama terrakotat (väikeskulptuuri teosed põletatud savist, mida ei kaeta glasuuriga). Paljud neist olustikulise otstarbega kujukestest on väga peened ning omavad iseseisvat kunstilist väärtust. Kirjanduslike andmete põhjal tegi suuri edusamme maalikunst. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi; maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul. Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei tundnud
annaabi.ee 
