Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad
territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid „neoliitilise revolutsiooniga”, mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Kütid ja korilased (1. riigiarengu aste) põlluharijate kooslused (2) moodne territoriaalriik (3.) Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal.
Lell isavend; Sõtse isaõde; Käli naiseõde; Küdi mehevend; Nadu meheõde; Nääl naisevend või õemees; Onu emavend; Tädi ema õde. Lineaarse sugulased eellased, kellest pärinetakse otseliinis. Kollateraalsed sugulased kõrvalliinid (st onud, tädid, nõod, õed-vennad ja nende järglased) Patrilateraalsed ja matrilateraalsed sugulased isa- või emapoolsed sugulased · Liinsugu · Klann. Puriaatidel luigelood. Tootemloomad. · fraatriad fraatria sees ei tohi abielluda; üksteise ees kohustusi · liinide jagunemine segmentatsioon. Paralleelnõod isa venna ja ema õe lapsed Ristnõod isa õe ja ema venna lapsed Erinevates kultuurides näiteks ristnõoga abiellumist isegi soositakse, kuid see võib olla kultuuriti ka vastupidi. Õiguste ja kohustuste pärimine, gruppi kuulumine: · unilineaarne - vaid isa- või emaliinis
ainult kas isa- või emaliini pidi - Matrilineaarsed ehk emaliini järgivad - Patrilineaarsed ehk isaliini järgivad Paralleelselt võib esineda matrilateraalsus patrilateraalsus, st tihe suhe ka teise suguvõsa poolega Bilateraalsed süsteemid – põlvnemist jms arvestatakse mõlemapoolselt Liinide ühinemine Liinid Klannid (tootemloomad – müütiline esiisa) Fraatriad – klannideliidud Unilineaarsuse funktsioonid Paneb paika abiellumisreeglid – reguleerib selgemini ekso- ja endogaamia reegleid: Majanduslik funktsioon – määratleb piiritletumalt majandussuhted rühma sees ja rühmade vahel; Poliitiline funktsioon – suurendab rühma koherentssust, leevendades sisemisi tülisid; suurenab rühma üksmeelsust tülides rühmaa mittekuulujatega;
suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. · M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid ,,neoliitilise revolutsiooniga", mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Moodsa territoriaalriigi teke: 1) kütid ja korilased; 2) põlluharijate kooslused; 3) moodne territoriaalriik. Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda)
Sugukonna liikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Klannid kandsid tavaliselt mõne looma, linnu või kala nime, keda peeti pühaks ja austati. Põhjahantidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ,,poolt" (fraatriat) - Mos ja Por. Ühe fraatria liikmed pidasid ennast veresugulasteks, nad olid omavahel ,,õed" ja ,,vennad" ning nende vahel olid abielud keelatud. 20. sajandil kaotasid sugukonnad ja fraatriad oma senise tähtsuse, määravaks sai territoriaalne kogukond, aga mõningal määral on sugukondlikud grupid säilitanud oma mõju ka tänapäeval. Varematel aegadel elas hantidel koos kaks-kolm põlvkonda suurperedena. Esines leviraati (tava, et abielumehe surma puhul peab ta vend abielluma lesega, keelustati seadusega 1920. aastate lõpus) ja ka kahe või kolme naise pidamist, eriti põhjapõdrakasvatajate seas. Handi peredes oli kindel tööjaotus
Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad
annaabi.ee 
