(10 years), never/ever, saan olema ära teinud, NB! Kaudses kõnes today, this week, etc. jne). mineviku asemel, kui by the same time next saatelause on minevikus. year, by next summer, etc. Kuidas lünklause puhul teada, millist ajavormi peab kasutama? Tunnussõnadeks ja fraasideks (mitte ilmtingimata alati, aga väga sageli sellegipoolest) on: Present Simple: always, often, sometimes, every day, usually, ........... (jmt.) Past Simple: yesterday, last week, last year, last summer, two days ago, 10 years ago, in 1970, in the 19th century,.............. (jmt) Future Simple: tomorrow, next week, next year, in 10 minutes (10 min pärast), soon, ........ (jmt) Present Progressive (Continuous): now, right now, at the moment, these days, Look!, Listen!, ........... (jmt)
harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt. Kõnetakt on näiteks ühesilbiline sõna, mida rohkemateks silpideks sõna jaguneb(mida pikem on), seda rohkem kõnetakte on sõnas. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus,algab rõhulise silbiaga ja võib koosneda 1-3 silbist. Ütlus- on väikseim suhtlemisüksus,teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausetest või lauserühmast. Kõne seisukohalt liigendub ütlus fraasideks. Verifitseerimine kui meetod- on õige-vale-võimaliku keelendi määratlemine isiku keelepädevuse alusel. Võte annab infot nii keele süsteemist kui ka keelekasutaja keelepädevusest. Metakeelelised operatsioonid- (lk 26) Lähima/potentsiaalse arengu vald ehk lähima arengu tsoon- abiga sooritatud ülesanded moodustavad potensiaalse arenguvalla,selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga
pinnuks silmas olema; nagu rohutirtsuparv; Saalomoni tarkus; savist jalgadel; jäi soolasambaks; taevaluugid avanesid ~ lahti; puistas (mingi koha) tolmu oma jalgelt; läbi tule ja vee; tõotatud maa; tühi töö ja vaimunärimine; uskmatu Toomas; vaim on valmis, liha on nõder; vere hind. Vanasõna ja kõnekäänu eristamisest Ütluste endi kohta pole samuti alati selge, milliseid neist peaks kutsutama vanasõnadeks, millliseid kõnekäändudeks, milliseid fraasideks. On arvatud näiteks et kui lause on "üleni traditsiooniline", siis on ta vanasõna, kui aga traditsiooniline, püsistunud komponent moodustab predikaatrühma vm. osa lausest, siis on see kõnekäänd või fraas. See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja.
kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool (täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas lihtlause või liitlauses osalause. Igal juhul on fraaside piiril pikem paus kui süntagmade vahel ning fraasi iseloomustab lõpuintonatsioon. Keeleüksusi iseloomustab alati kaks tunnust — vorm ja tähendus. Foneem on väikseim keele häälikusüsteemi üksus. Keeledidaktika huvides sobib järgmine definitsioon: foneem on akustilis-artikulatoorselt lähedaste ja funktsionaalselt samaste häälikute klass. Foneem
liigiomasele laulule konkreetne dialekt, mida noorlind kuuleb elu esimestel nädalatel; hiljem pole dialekti omandamine harilikult võimalik • varases nooruses kuuldud dialekt püsib linnu mälus hoolimata sellest, et ta ise hakkab laulmist harjutama palju hiljem • õppimisvõimalusest ilma jäetud linnul kujuneb liigiomase pikkuse, sagedusalaga ja nootideks jaotunud lihtne laul, millel aga puudub detailne struktuur ja fraasideks jaotumine, mis on omane dialektile. Liigispetsiifilised piirangud õppimisvõimes tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu. Piiranguid on erinevat laadi: • sünnipärased “mudelid” linnu ajus. Sellises robustses mudelis on paika pandud laulu pikkus, sagedusala ja nootideks jaotus (nagu äsjases näiteski) • sotsiaalsed piirangud. Mõnede liikide noorlinnud näiteks on võimelised õppima ainult neilt
jne. Selleks et olla suhtluspartneriga nn. ühel lainel, on kasulik kasutada sarnast keelt nagu temagi. Visuaalsed fraasid on näiteks sellised Ma vaatan seda asja lähemalt Kohtume silmast silma Mul on sellest ähmane arusaam See valgustab asja vähe Lugu tuli ilmsiks Tume tulevik Mul on ülevaade olemas Auditiivseteks fraasideks peetakse: Samal lainepikkusel Täielik kooskõla Räägin kurtidele kõrvadele Ennekuulmatu uudis Muusika minu kõrvadele Ma võtan sind kuulda Luba ma seletan Kuula iseennast Kõik on selgelt väljendatud Kinesteetilised inimesed eelistavad fraase nagu
Tekst (text) on suuliselt või kirjalikult väljendatud kõne. Allpool käsitleme sõnadest koosnevaid tekste, mis on seotud lauseteks. Tekstiga võib olla seotud teisi väljendusvahendeid: miimika, žestid, keha-keel jms, kuid need pole üldjuhul traditsioonilise loogika objektiks. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim kõneüksus, mis väljendab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse
Tekst (text) on suuliselt või kirjalikult väljendatud kõne. Allpool käsitleme sõnadest koosnevaid tekste, mis on seotud lauseteks. Tekstiga võib olla seotud teisi väljendusvahendeid: miimika, zestid, keha-keel jms, kuid need pole üldjuhul traditsioonilise loogika objektiks. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim kõneüksus, mis väljendab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse
annaabi.ee 
