(Mason 2005) Paljud uuringud on näidanud, et suurendades karotenoidirikaste puu-ja köögiviljade hulka toidus, suureneb ka luteiini kontsentratsioon vereplasmas. Näiteks katsealustel, kes võtsid 30mg luteiini päevas, 140 päeva järjest, tõusis luteiini tase 0,13mikrogrammilt/ml 0,93mikrogrammini/ml kohta 20 päevaga. Samuti leidsid autorid, et maakula pigment reetinal tõusis 20-40%. Autorid arvutasid tulemusena välja 30-40%-lise sinise valguse läbilaskvuse vähenemise maakula fotoretseptoritele, Bruchi membraanile ja RPE-le – kudedele, mis on tavaliselt mõjutatud AMD poolt. (Asif 2011) Multivitamiinid Mitmed uuringud on näidanud, et multivitamiinide kasutamine võib vähendada katarakti arenemise riski. Blue Mountains Eye uuringus olid multivitamiini toidulisandeid seostatud tuumakatarakti esinemise vähenemisega (Kuziniarz 2001) 3.5.1. Seos AMD ja karotenoidide vahel Eye Disease Case Control Study uurijad on leidnud, et mida suuremad on antioksüdantsete
Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma melanotsüütide ja veresoontega
- Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info)
valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks.
Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks.
- Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsed retseptorid on energiafiltrid. Sensoorsed retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks Info muudetakse rakkude poolt keemiliseks infoks. Info liigub mööda aksioneid elektrilise impulsiga Primaarne nägemispool on kuklas, aga silmade liigutamiseks jne on vaja ka teisi asju nt graniaalnärve. Nägemine Valgus langeb läätsele > valgus peegeldub võrkkestal paiknevatee fotoretseptoritele nii et pilt on tagurpidi > lähevad risti optilises kisamis >aju pöörab pildi õiget pidi ja jõuavad nägemiskeskusesse Fotoretseptorid: - Kolvikesed – kohanenud valgusärituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks. Asuvad rohkem foovas piirkonnas - Kepikesed – kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad - Loomadel on kolvikesed vähem arenenud, seetõttu nad ei näe värvi väga hästi.
protaglandiinid (E), histamiinid, serotoniin, KCl jt aferentsed närvikiud •SNS üle stimulatsioonist silelihaste toonuse langus.NA stimul.notsits. •Seejärel peegeldub valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoritele. Notsitseptiivne valu- perif. valuretseptorite ärritusest: •valu ja to impulsid levivad koos •Fotoretseptoreid on kahte tüüpi: (a) kolvikesed, mis on kohanenud valgusärrituse –Kiirelt: peente m-kaetud A kiude vahendusel: terav, torkav valu, lokalisatsiooniga vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (b) kepikesed, mis funktsioneerivad hämara valguse –Aeglaselt: 1m/sek (müeliniseerimata C kiud) tuim, difuusne põletav valuaisting: kaela- puhul.
annaabi.ee 
