Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud)
fotoplakatitest ja tekstidest installatsioonidega, mis meenutavad 1920. a alguse vene kunsti või Berliini näitusi Su keha on lahinguväli Hüperrealism. Neoekspressionism ISELOOMUSTUS HÜPERREALISM arenes välja popkunstist, ning viimaselt on päritud selle ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid fotost või slaidist rõhutas fotolikkust motiivid läbinisti linlikud NEOEKSPRESSIONISM tärkas Euroopas võib eraldada rahvuslikke koolkondi: Saksa kunst, Itaalia kunst, New Yorgi koolkond grafiti Richard Estes kujutas New Jorgi arhitektuuri annab virtuooslikult edasireflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel täiendab pisut fotot joonte korrastamiseks Robert Cottingham tema omapära on
fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi oluline tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks kunsti ajaloos. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standardsust impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi tehnikaid, nagu värvi pritsimine aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on küll enamasti jahe, kuid võib ka tajuda kunstniku enda vaimustust külluslikust linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham.
CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika. RASTERTEHNIKA Koomiks suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tirazeeritud, supermarket(ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid. HÜPERREALISM E FOTOREALISM(1960ndate lõpp) maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL. Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada)
· Stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille tunnusteks on: võimalikult vähe kaunistusi, ilustusi ning detaile ning keskendumine ainult vajalikule · Kujutavas kunstis nimetatud ka ABC- kunstiks · Loetakse üheks opkunsti eellaseks. · Kazimir Malevits `Must ruut' (1915) Hüperrealism 1960-te lõpus Ameerikas · Arenes välja popkunstist · Lähtutakse fotost või slaidist,rõhutatakse fotolikkust · Palju detaile, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus · Oluline osa on maalimisel · Jahedus, ühiskonnakriitilisus · 20.saj lõpus hüper-ja fotorealismi eristumine · Eestis kujunes hüperrealism oluliseks kunstisuunaks 1970-ndatel. Chuck Close Interaktiivne kunst 1989.aasta · Interaktiivne kunst on piltidest, helidest, tekstidest jt elementidest koosnev tehisruum.See on mehhanism ja programm.
Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936)
Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936)
Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936)
Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936)
annaabi.ee 
