Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid
Tema pildid paistavad olevat lihtsalt kõrvuti maalitud piltidest kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikeks. Ralph Goings Sündis 1928 Tema kunst näitab ilu igapäevastes asjades
Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi oluline tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks kunsti ajaloos. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standardsust impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi tehnikaid, nagu värvi pritsimine aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi
virvendusefekt, mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile. Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja massikunsti ( kitsi ) vahel. Tüütuseni igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast, igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid. Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil
mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid
10.Millise temaatika tõi taas eesti kunsti noorte kunstnike grupp Ludmilla Siim, Andres Tolts ja Ando Keskküla? Nende kunstis ilmub taas ühiskondlik temaatika, kuid iroonilises või groteskses vormis. 11.Kus võime me tänapäeval näha tolleaegse arhitektuuri „õisi“? Eramute projekteerimise puhul said arhitektid vabamalt tunda. 32. Eesti kunst 1975-1990 1.Tuleta meelde, mis iseloomustas hüperrealismi Läänes? Lähtutakse fotost või slaidist, rõhutatakse fotolikkus, detailirohkus, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus. Linlikud teemad, jahedus, objektiivsus, ühiskonnakriitilisus 2.Mille poolest erines eelnevast eesti hüperrealism? Pillide süžeed olid tihti lavastatud ning need polnud jahedat objektiivsed, vaid pigem romantilised. 3.Kuidas olid eesti kunstnikud pikka aega suhtunud Lääne avangardistlikku kunsti? Lääne avangardistlik kunst oli eesti kunstnikele eeskujuks ja vaimseks toeks. 4
hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli
hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi
hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli
annaabi.ee 
