autökoloogiline. Realiseerunud niss - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hôlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse
autökoloogiline. Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse
tihedamalt katta vms. 5. Toitainete puudus või üleküllus. Kui on C puudus fotosüntees ei saa toimuda. N puudus eis aa süsinikku omastada. Enim vajabki taim C ja N sest muidu ei saa taim end üles ehitada. 6. Oksüdatiivne stress. Peamiseks tekitajaks valgus Kui on liiga palju vabu elektrone: 1 taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale ning nad võivad reageerida esimese ettejuhtuvaga. Fotoinhibitsioon näiteks kui varjutaim tuua erksa valguse kätte võib juhtuda, et õhulõhed on kinni ja RuBisCOl pole midagi siduda ning ergastatud molekulis seovad end suvalt. Põhjustajateks on valgus, O2, O3, UV kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused: Saasteained SO2, SO3, NOx. Või H+ pumbad viivad H+ mulda. Taimede kaitse Mulla pH väiksem kui 5 Taimede kaitse Spets org ainete viimine mulda, mükoriisa või fütakelaadid. 8. Keskkonna saastajad. 9. Soolastress.
Nissi laiust näitab tolerants - t, ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. 1940 J. Liebig organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Limiteerima põhiline takistus õnne ees. Tavaliselt on korraga üks faktor, mis limiteerib. Shelford'i reegel limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Ka ressursside üleküllus võib olla kahjulik. Fotoinhibitsioon fotosüntees jääb seisma, kui on liiga palju valgust. Ressursid · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm(400-700). Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. 44% päikesekiirgusest on kõlbulik. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. Joonis taimelehe ja päikesekiirguse kohta. Kiirgus peegeldub tagasi, läheb lehest läbi või neeldub taimelehes
enneaegselt). Lämbumine ja vettimine. Külmakohrutus. Füsioloogiline põud. Toitainete puudus või üleküllus. Toitained mõjutavad eelkõige biomassi, fotosünteesi ja energia tootmist. C sidumine: CO2 välisKK; õhulõhede avatus; ensüümi Rubisco hulk ja aktiivsus, N hulk; neeldunud valgusenergia. Produktsioon: N, CO2 hulk jt. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antiüksüdandid. Fotoinhibitsioon. Põhjused: valgus, O2, O3, UV, radioaktiivne kiirgus. Mulla hapestumine. See on pidev protsess, mida põhjustavad: 1. ’’mulla läbipesemine’’ – Ca ja Mg väljauhtumine, nende asemele jäävad H ioonid. 2. happevihmad 3. füsioloogiliselt hapude väetiste kasutamine 4. saasteained H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Happelisel mullal on enamiku peamiste taimetoiteelementide omastamine tagasihoidlik. Raskmetallide kättesaadavuse tõus.
Kui pinnases esineb mineraalainete liig, siis pinnas on soolane ja taime kasv on piiratud ning need mineraalioonid piiravad vee ja toitainete kättesaadavust. Mineraalide liig pinnases on peamine viljatuse ja poolkuivade regioonide probleem sellepärast, et sademeid on mitteküllaldaselt ning mineraalid leostatakse pinnase pinnakihile. Soolases pinnases esineb soolastress. 6. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antioksüdandid Fotoinhibitsioon Põhjuseid: valgus O2 O3 -> H2O2 UV Radioaktiivne kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused Saasteained: SO2, SO3, Nox H+ pumbad viivad H+ mulda pH<5 Raskemetallide kättesaadavuse tõus Taimede kaitse: Spetsiaalsete orgaaniliste ainete viimine mulda Mükoriisa Fütokelaadid 8. Keskkonna saastajad.
ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid) • Pigmentatsioon (võimaldab ajutiselt temperatuuri tõsta – seotud antotsüaanide kõrge kontsentratsiooniga) Madalate temperatuuridega kaasnevad sekundaarsed mõjud • Fotoinhibitsioon (madala temperatuuri tõttu neeldunud kiirguse fotokeemiline kustutamine vähem efektiivne – oksüdatiivne stress). Selle vastu antioksüdandid, eriti kõrgmäestiku liikidel • Füsioloogiline põud (vesi pole mulla või ksüleemi külmumise või madala temperatuuri tõttu kättesaadav; sõltub ka transpiratsiooni ja veemahutavuse suhtest) • Hapnikupuudus jää või lumikatte all (muutused ainevahetusradades, toksiliste ühendite kuhjumine,
Nt. Sookail mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet]. J. Liebig [1940] (i) reegel organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja. Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu. Ökoloogiline amplituud ühemõõtmeline niss, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema. Tolerantsikõver ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nissi ruumi piires. Graafik, kus x-telg märgib mingi faktori taset
Siis saavad kasvuhoo sisse taimed, kelleni muidu valgus väga ei jõua Männik vaesel mullal Päevalillepõld Maisipõld 6 Fotosünteesi kõver Mida rohkem on taimedel valgust, seda kiiremini nad kasvavad. On taimi, mis vajavad rohkem valgust ja taimi, mis vajavad vähem. Fotoinhibitsioon – fotosüntees läheb kinni liigse valguse korral. Fotosünteesi kompensatsioonipunkt – tähistab minimaalset võimalikku PARi taset, mille juures roheline taim suudab rahuldada oma energiavajaduse. Nii pime, kuidas taim suudab ellu jääda. Mida pimedamas on taim kohastunud elama, seda madalam on tema kompenstsioonipunkt. 7 2. CO2 (ja fotosüntees) • Tähtsaim süsinikuallikas.
annaabi.ee 
