Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fotograafia ja pilditöötlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metshein, peegelkaamera, kompakt, terav, fookuskaugus, välgu, avaarv, üldplaan, keskplaan, pildistamine, mario, gmail, pildistamise, telefonid, veebikaamera, teravussügavus, fookuse, säriaeg, nikonanon, hajuti, raamimine, fotograafia, email, fookuskauguse, viidud, kunstiteosreate, exposure, pääsemine, speed, alasäri, ülesäri, hindav, matrixkõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5.Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Fotoaparaat teravustab teatud kindlal kaugusel olevat kujutledavat objekti, objektiivi sees olevaid läätsesi liigutada(kas käsitsi või automaatselt , saame selle objekti kaugust muuta ja seeläbi valida mida pildil teravamana näha soovime. 6
kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16. Näide: lapse foto on tehtud lahtise avaga (f/4), mistõttu on nägu terav, ent taust hägune. Linnavaade on pildistatud
Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega.
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus.................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................11 2
............................................. 10 6. Fotofilmide formaadid ...................................................................................................... 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .......................................................................................................................... 15 8
skill. 8) Mida tähendab nn poolkaader sensor? Miks on see oluline? - Poolkaader sensor on sensor, mille pildipind on väiksem kui 35mm negatiivi suurus ehk väiksem kui 24x36 millimeetrit (35mm filmi ja täiskaader sensori suurus). - See on oluline kahest aspektist- esiteks pead sa pildistamisel arvestama, et kui sa võtad objektiivi, mille fookuskaugus on 200mm, kuid paned selle poolkaader sensoriga kaamera ette, siis vastavalt crop factorile tuleb fookuskaugus korrutada ja nt leiad, et see objketiiv on hoopis 320mm-ne. Siis 3|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 pead mõtlema, kas see on sinu jaoks eelis (nt tahadki suuremat suumi) või negatiivne faktor ja vastavalt sellele valid kaamera. Vahel võid ka teadlikult
......................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus................................................................
Sony Mavica salvestas suurusega 570x490pikslit digifailid kahele flopikettale, selline pilt sobis loomulikult vaid teleriekraanilt vaatlemiseks. Kuid siiski valmisid kaheksakümnendatel aastatel ka esimesed videoprinterid. Kulus aga jällegi aastaid, enne kui 1990 aastal sai tootmisvalmiks Kodak'i esimene digitaalne peegelkaamera Kodak DSC 100, mille järeltulijad on tänaseks vallutanud fotomaailma. Filmikaamera Nikon F3 baasil valminud peegelkaamera sensor salvestas juba 1,3 miljoni pildipiksliga faile ja oli saadaval kahes versioonis. Valmisid erinevad kaamerad must-valgete või värviliste piltide tegemiseks. 30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel. Esimesed taolised seadmed olid suured ja kohmakad ning mõeldud vaid liikumatute objektide pildistamiseks
annaabi.ee 
