joonisega! DNA -> transkirptsioon -> RNA -> translatsioon -> Valk Pärineb Francis Crickilt. 3. Millistes eukarüootse raku kompartmentides toimuvad järgmised protsessid? a) DNA replikatsioon - Tuumas b) transkriptsioon - Tuumas c) mRNA esmase transkripti töötlus (processing) - Tuumas 4. Millised järgmistest tunnustest iseloomustavad transkriptsiooni? a. Moodustuvad fosfodiestersidemed e. Lõpp-produktiks on DNA b. Lõpp-produktiks on polüpeptiid f. Lõpp-produktiks on RNA c. Formeeruv ahel on sabloon- g. Katalüsaatoriks on polümeraasid (template)ahelaga komplementaarne h. Ahel kasvab 5'3' suunas d. Formeeruv ahel on mitte-sabloon- i. Ahel kasvab 3'5' suunas ahelaga komplementaarne 5. Milliste rakkude mRNA molekulid alluvad protsessingule (processing, splicing), milliste omad mitte? Kirjeldage, millised muudatused mRNA molekulis leiavad aset transkriptsi-oonijärgse töötlemise käigus? Muudatused: Induktsioon ja repressioon
7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal
Fotosüntees · Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides, mis moodustub ühe tunni jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan. · Lähtuvalt sellest sõltub kartulisaak otseselt lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett.
Tajumise kvalitatiivsed häired võib jaotada kahte rühma: meelepetted ja psühhosensoorsed häired. Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. See on juba raskem tajumishäire vorm. Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige
I mälustruktuur sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
haistmise vahendusel. Tajuanalüsaatorite vastu võetud info teadvustub esimeses mälustruktuuris (sensoorne register). Kui sinna jõudnud info meile huvi pakub, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Huvi mitte pakkuv info kustub lõplikult. Lühiajalises mälus (5- 9ühikut, 15-30sek) (töötav mälu) algab tajutava info töötlemine. See toimub tihedas koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud info või moodustub uus pikajalisse mälu. Pikajalises mälus formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ning käitumise aluseks. 25. Operantse tingimise olemus (SR seose kujunemisena) ja seaduspärasused. Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses? (2.1) Õppimise aluseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumist vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimise ajendiks on organismi alateadvuslik
mälustruktuurides. I mälustruktuur sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
I mälustruktuur sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
I mälustruktuur – sensoorne register. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur – lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Maht 7-+2. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur – pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Neil on selge subjektiivne ajamõõde. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
annaabi.ee 
