tunni hindamine; üksiku harjutuse hindamine. Hinnata tuleb seda, mida õpetatakse!! Õpetatakse seda, mida hakatakse hiljem hindama!!! Iga hindamine sisaldab võrdlust. Kolm võrdluse liiki: võrdlus teiste sooritamisega (võrdlus normidega); võrdlus õpilase enda eelmiste tulemustega samas tegevuses; võrdlus eelnevalt kindlalt määratud kriteeriumide suhtes. Kõige otstarbekam on kasutada teist. Nii saab iga õpilane olla edukas, kes on tulemust parandanud. Hindamise liigid: 1. formatiivne ehk kujundav hindamine pidev tagasiside. Õpetaja selgitab välja puudujäägid ja annab juhtnööre. Formatiivne on mitteametlik meetod, luues sideme õpetaja ja õpilaste vahel, õpilaste ülesanne on aga leida õige lahendus. 2. Kokkuvõttev hindamine teatud pikkusega õppeperioodi jooksul omandatud õppematerjali osale koondhinnangu andmine. Hindamise aluseks võivad olla perioodi jooksul antud hinded või kogu perioodi materjali omandamise ühekordne hindamine. 3
8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed
sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model). Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused
see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta
tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle
2.1 tegevuste hierarhia. 2.4 Hindamisreeglid Paljudest teadmiste hindamise vahenditest kasutatakse projektijuhtimise konspektis vaid eneseteste (selftest). See on tingitud eesmärgist vältida juhendajaga suhtlemise ja õppetöö tulemuste esitamise vajadust. Samas on soov pakkuda konspekti lugejale tagasisidet teadmiste omandamise kohta. Enesetesti iseloomustavad järgmised tunnused: 1. saavutustest – kasutatakse peatüki lõpus teadmiste mõõtmiseks; 2. formatiivne hindamine – tagasiside õpilasele; 3. kriteerium test – vastab peatüki sisule ja kontrollib selle omandatust. Käesolevas konspektis on plaanis rakendada vaid valikvastusega teste. Eneseteste on võimalik täita peale igat peatükki. Igas testis tuleb vastata 10 küsimusele lõppenud peatüki teemadel. Igal küsimusel on 4 vastusevarianti. Õige on vaid üks vastus. Peale küsimustele
põhjustab vaidlusi. Üritame järgnevas kataloogida kõigepealt nähtuste liike, mida veaks ja seetõttu muutmist vajavaks ja/või negatiivse hinnangu vääriliseks peetakse, ja seejärel argumente, millega võidakse neid hinnanguid põhjendada. 25.1 Muutuste liigid Nagu toimetamist, on ka vigu liigitatud paljudel eri viisidel, mis lisaks liigitaja kogemusele ja eelistustele sõltuvad ka hindamise eesmärgist: summatiivne (tõlkija valimine, sobivuse otsustamine, hinna määramine) või formatiivne (tõlkijale tagasiside andmine tulevaste tööde jaoks), vt nt Chesterman ja Wagner 2002, Williams 2004, 2009, Valdre 2005, Vain 2008, Tavast 2008. Järgnev liigitus põhineb ühest küljest seosel eelduste osas vaa- deldud suhtluse seletamise viisidega ja teisest küljest tõlketurul nähtud hindamiskommete üldistusel (vt nelja konkreetse kliendi hindamissüsteemide kirjeldust Tavast 2005). Vea iseloomu järgi eristatakse tavaliselt sisusse ja vormisse puutuvaid, kusjuures viimased
annaabi.ee 
