Fovism Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt
Fovism Kus ja millal ? 1905. aasta Sügissalongis esines rühm noori Neil olid teised värvid, vesi võis olla punane, puutüvi violetne Hakati kutsuma "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Värvi ja pintsli kasutamine Kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Värviti erksalt, säravad, segamata värvid Laigud suured, suured pinnad, Värvid ei pidanud olema nagu looduses Eeskuju Vincent van Gogh Foovide rühmituse Henri Matisse keskne kuju Arvas, et kunstnikul tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid
FOVISM Ebe-Kai Huuse 12a Fovismi nime tekkimine · 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), esines oma maalidega rühm noori kunstnike · maalide metsikute värvide ja tingliku joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas
modernism, mis tuleneb prantsusekeelsest sõnas moderne', mis tähendab uudset, nüüdisaegset. Põhimõtteliselt võib iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele nimetada modernseks, modernismiks. 1905. aasta Sügissalongis esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov') (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Rääkides kunstist 20. sajandil ei saa üle ega ümber sõdadest. Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks
loodud muusika "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul", 1956) FOVISM Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule.Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Tuntumad esindajad: Matisse(Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida,
Oma teoseid stiliseeris ja kasutas dekoratiivsust. Oskas hästi värve kasutada. Kasutas sümboleid, eriti oma hilisemas loomingus. Soovis,et ta maalid lummaks vaatajaid välimuselt, mitte maali sisu poolest. ”Visioon pärast Sermion´i” Maurice Denis (1870-1943) Prantsuse maalikunstnik ja graafik, nabiide (Les Nabis) rühmitise asutajaid ja peateoreetik 1888 rajati rühmitus "Les Nabis", mille üks asutajaid oli Denis. 1905-07 oli ta foov ning analoogselt Matisse'iga pidas värvi iseseisvaks dekoratiivseks elemendiks. Sel perioodil maalis portreesid, maastikke ja tänavapilte, milles esinesid tugevad ja erksad värvide kontrastid. Ta kavandas ja lõi seinadekoratsioonid Champs-Elyseés teatrile (1913), Petit Palais's (1924-25) ning kaunistas mitmeid villasid. Oli sügavalt huvitatud kristlikest teemadest ning 1919 asutas kool-stuudio "Ateliers d'Art Sacré" Pariisis.
õnne. PABLO PICASSO 1881-1973 20ndate aastate alguses läheneb taas realismile modelleerib varjudega, selgelt erinev kubismist. 20ndate keskpaigast eemaldub uuesti realismist kunsti ilmuvad deformeeritud kehade moonutused, mida sürrealistid imetlesid (kuid Picassot sürrealismi teooriad ei huvitanud). 30ndatel lisandub sotsiaalne reageerimine Hispaania sõjale Guernica. Härg kui pimeda ja jõhkra jõu sümbol. ALBERT MARQUET Endine foov, läheneb realismile rohkem pildid rahulikud, armastus veega seotud ja uduste motiivide vastu MAURICE DE VLAMINCK Ka endine foov, piltidesse tuleb ruumilisus ja reaalsus kuid säilitab maalistiilis hoogsuse, helenduste esinemine ebamääraste laikudena jne. ANDRE DERAIN 1880-1954 Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti hariti enne kunsti ja kultuuri teemadel kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks okupeeritud pariisi oli kunst palju
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
PaoloVeronese (1528-1588). 2. 20. Sajandi kunstivoolud: fovism, ekspressionism, kubism, futurism Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas
annaabi.ee 
