sageduselt teine üle 25-aastaste meeste seas. Teiste uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Kolmandad uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit
2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni; tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt. käte värisemine, punastamine); ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks;
Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus , mis tähendab paanilist kartust. 4 Tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit
tahes. Ma ise olen realist aga seekord andsin võimaluse. Neid juhtumeid mida ta puudutab ei ole vähe. Terve raamat koosneski neist. Mõistsin, et niisugused kogemused ei ole ainult mitte reaalsed vaid hoopis tavalisemad, kui suurem osa inimesi arvata oskab. Raamatus räägib kirjanik, kuidas vahet teha tõelise eelmise elu mälestuste ja fantaasia vahel. Põhjus, miks ta hakkas kirjutama ja koguma juhtumeid oli selles, et tema leidis reinkarnatsioonis lahenduse terviseprobleemidele ja foobiatele. Üks tõugetest raamatu kirjutamiseks oli juhtum, milles tema poeg hakkas 3 aastaselt paugutamist ja lärmakaid kajavaid kohti kartma. Varem polnud sellist probleemi olnud. Konsulteerinud sõbraga sai ta temalt teada, et naise poeg oli varem olnud Esimeses maailmasõjas mustanahaline sõdur, kes oli saanud randmesse haavata. Sama sõja käigus oli mees ka hukkunud. See oli vastus müra kartusele ja ka sellele, miks poisi käel oli ekseem, mis oli pikemat aega tema randmel
Osade uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Mõned uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused. Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa
küsitluse tulemusi. Selgus, et enamus uurimuses osalenud õpilastest põeb akrofoobiat, vähem levinud on gatofoobia. 3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS Mõisted: 1.1 Mis on foobia? FOOBIA on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Nad kogevad äärmist ärevust olukordades, mis enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30) Foobiatele on iseloomulik: · Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine). · Vältimiskäitumine · Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni). · Kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. (Kliinikum, 2008) 1.2 Mis on paanika?
(vt ftalmofoobia) Skotomafoobia- hirm ngemise kaotamise ees. Skotofoobia- hirm pimeduse ees. (ka ahluofoobia etc) Skriptofoobia- hirm (avalikult) kirjutamise ees. Sofofoobia- hirm ppimise ja teadmiste ees. (vt gnosiofoobia, etc) Sokerafoobia- hirm ia-mma ees. (vt penterafoobia) Somnifoobia- hirm une ja magamise ees. (vt hpno-, oneirofoobia) Soteriofoobia - hirm teistest sltumise ees. Sotsiaalne foobia- ldnimetus hiskonnast, suhtlemisest tulenevatele foobiatele, eriti hirm saada halba hinnangut. Sotsiofoobia- hirm hiskonna vi inimeste ees ldse. (ka antropofoobia) Spektrofoobia- hirm viirastuste vi kummituste ees. (ka fasmofoobia) Spermatofoobia, spermofoobia- hirm sperma, seemnevedeliku ees. Stasibasifoobia, stasifoobia- hirm seismise vi kndimise ees. (vt ambulofoobia) Staurofoobia- hirm ristide vi krutsifikside ees. (vt hagio-, hierofoobia) Stenofoobia- hirm kitsaste asjade vi kohtade ees. Stigiofoobia, stgiofoobia- hirm prgu ees
juures. (Haiguslikud... 2002: 16-17) Paanikahoog ise ei kuulu foobia alla. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse aga foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. 1.3. Foobia tekkepõhjused Kõige sagedamini põhjustavad foobiaid kahte tüüpi protsessid: tingimine ja trauma. (Bourne 2000: 70). Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat- sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012) Martin Seligman, Ameerika psühholoog, õppejõud ning eneseabiraamatute autor, on teinud kuulsa katsetuse. Ta näitas inimestele kahte pilti, ühel pildil oli lill ning teisel madu.
1.2. Foobia tekkimise põhjused Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud sokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144) Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud ka hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ainuüksi geneetilisel teel saada
annaabi.ee 
