silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine on meelevaldne ja muutlik. Ülekaalus on nominatiivne sõnavara. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetakstide mudelid. Teise eluaasta keksel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile, mida iseloomustab ssõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Oluline on vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Eakohase arengu korral ennetab foneemikuulmise areng artikuleerimise arengut. Etapi lõpul on lapse sõnavara paarkümmend kuni paarsada sõna. Grammatika omandamise periood: teise eluaasta lõpust 9-10 a. Grammatika omandamine algab kahesõnalausete kasutamisega teise eluaasta lõpul. Juhtivaks on lapse kõne süntaktiline areng. Morfoloogilised vormid tulevad kasutusele ainult süntaktilistes konstruktsioonides,mis neid vajavad. Kahesõnalause kujutab endast esialgu süntagmaatilist grammatikat e. lekseemigrammatikat. Lauses paigutatakse
õige kasutamisega. Probleemiks on veel sõnade järjekord lauses, ase-ja tegusõnade segi ajamine ning valed sõnalõpud. Düsgraafikud räägivad soravamalt, kui kirjutavad.( Dylexia – SPELD Foundation) Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks. 1.4.1 Agraafia Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on selle põhjuseks foneemikuulmise puue või alakõne ehk võimetus eristada ja ära tunda emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks, kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille kirjapilt on neile meelde jäänud. Sageli lapsed ei tunne kõiki tähti või ei tunne neid üldse. Kirjutamistoiming on tugevalt aeglustunud, tähekuju meenutaminegi võtab lapsel kaua aega. (Irv) 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine
eferentsed (III blokk – kõne programmi tegemine, Broca) ning nendes omakorda alaliikideks: II blokk – sekundaarne + erinevad tertsiaarsed väljad; III blokk – sekundaarne + tertsiaarne väli (Broca, kõnelise planeerimise häired). Iga psüühiline tegevus jaotub vähemalt neljaks alaliigiks. Aferentsed afaasiad: 8 1. Sensoorne: foneemikuulmise ja taju häire. T (temporaalsagara) sekundaarsed väljad (22, 41, 41). kõne spetsiifiline hääliku eristamise häire. Keskne on kõne mõistmise häire. a. Literaalsed parafaasiad – ühe hääliku asemel näiteks teine, puudulik alusinformatsioon. b. „sõnasalat“ (sekundaarselt) – puudub mõtestatud terviklik üksus. c. Dikteeritava kirja häire – mõistmise raskused. 2
Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a · süntagmaatiline periood · paradigmaatiline periood · sõnad muutuvad tähenduslikuks · kas väga kitsad tähenduslikult · kahe sõna lause ................................. 3. Grammatika omandamise periood: Grammatika on veider · tuumsõnad on need, mis palju korduvad
Esmavältelisi sõnu hääldatakse teises või kolmandas vältes, teise- vältelisi sõnu kolmandas, üksikjuhtudel esimeses vältes. Kõige rohkem eksitakse teiseväl- Tekstiloomeoskuse õpetamine 9 telistes kahesilbilistes sõnades, kus vältekandjaks on täis- või sulghäälik. Nagu kõik teisedki häälduspuuded, avalduvad välteasendused kõnes ebaühtlaselt (Vesker, 1986). Enamikel SKAP lastel on mingil arengutasemel foneemikuulmise raskused (Bis- hop, 2004). Samale järeldusele on jõudnud Kask (2005), kelle läbiviidud uurimuses ilm- nes, et SKAP lastel on foneemikuulmine vähem diferentseeritud kui eakohase kõne- arenguga lastel. Vesker (1986) toob esile, et SKAP lastel on nõrgenenud kuulmistähele- panu, häiritud on fraasi rütmilis-meloodilise struktuuri taju. Eelpool nimetatud raskused mõjutavad ka sõnavara arengut, mis samuti ei vasta eale (Bishop, 2004)
ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia korral ilmneb hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine sarnase moodustusviisi ja/või lähedase moodustuskoha alusel. Raskematel juhtudel laguneb/puudub artikuleemide süsteem täielikult ning inimene on praktiliselt kõnetu. Väljenduspuuetele kaasneb düsgraafia ja düsleksia. 4. Foneemikuulmise (Wernickese) keskus asub oimusagara tagumise kääru ülemises osas. Selle ülesandeks on ära tunda ja eristada foneeme ning selle alusel ära tunda sõnu. Wernickese keskus osaleb järelikult alati kõne tajumisel ning kõnelemisel foneemide valikul nende akustiliste tunnuste alusel. Patoloogia puhul ei tunta ära häälikuid, mille tagajärjel sõna tähendus võõrandub. Raskemal juhul kõnet praktiliselt ei mõisteta. Kõneloomes avaldub
Mõõduka VAA puhul võtab veelgi aega, et lause tekiks. Primitiivne jutustamisoskus kerge VAA puhul kujuneb algklasside lõpupoole, selleks on vaja last õpetada. Pildi järgi jutustamine kujuneb ka oluliselt hiljem kui teistel lastel. Oluline see – kõne sõltub õpetamisest rohkem kui eakohase arenguga lastel, kes omandavad kõne suhtlemise käigus ise. VAP korral on vaja last spetsiaalselt õpetada, et nad hakkaksid rääkima. Foneetilised ja foneemikuulmise hälbed kõige kergemini ületatavad Semantika probleemid täiel määral ületatavad ei ole - Tekstiloome ja mõistmine - Abstraktse tähendusega sõnad Kõne pragmaatika puuded (varjatud mõtte mittemõistmine) Kõne teadlikkus lõplikult välja ei kujune Sisekõne hiline ja puudulik areng - Häired mälu ja mõtlemise protsessides - Oma tegevuse kavandamine ja reguleerimine
annaabi.ee 
