kuulusid noorgrammatikute koolkonda. 20.saj. alguses tekkis arusaam keelest kui süsteemist. See on moodsa keeleteaduse alust. Keele kui süsteemi käsitlust nimetatakse strukturalismiks. Selle rajaja on Ferdinand de Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks. Ameerika strukturalismi aluseks oli antropoloogiline lingvistika. Tegeldi põlisrahvaste keelte ja kultuuride uurimusega. B. L. Worf ja E. Sapir arvasid, et keeleerinevused tingivat mõtlemiserinevusi ja kaugemas ulatuses ka maailmavaadet. Sellist hüpoteesi nimetatakse
lühikestena helilises ümbruses, nii et nad on pigem tugevate allofoonid. 3) Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 4) Probleem võõrtähtedega s ja z. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduks s ja z. S esineb ainult geminaadina. Z esineb s lühikese helitu allofoonina heliliste häälikute naabruses. 5) Palataliseeritud foneemidele puuduvad kirjas neile vastavad tähed. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. Häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad järgmise hääliku artikuleerimiseks liikuma. 27. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Assimiliatsioon on häälikute sarnastumine häälik muutub laadilt teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Püüdlus on vähesema pingutuse poole
Süsteem 1-kiire ja tõhus, mõnikord ekslik mõtlemise tüüp Süsteem 2-aeglasem rohkem pingutust nõudev ja täpsem mõtlemise tüüp Deduktiivne mõtlemine väite alusel tuletatakse uusi väiteid (banaan,Jack,ahv) Divergentne mõtlemine ebatavalisi lahendusi, et probleem lahendada Konvergentne mõtlemine lahendused, mis baseeruvad loogikal ja teadmistel 10.Keel foneem keele väikseim tähendusega häälikuüksus. Tähed vastavad enam-vähem foneemidele. Morfeem väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud kaks morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada.
märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim tähenduslik üksus sõnas. nt : ba da, puud- 2 morfeeni: puu ja d Sõnad- moodustuvad morfeenidest Fraasid Laused o Keele sisu: Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad Süntaktiline- kuidas antud keelereeglite alusel laused moodustuvad Semantiline- öeldu sisu o Sõnade tähendus:
(akustiline kujund) ja tähistatav (idee); tähistaja ja tähistatav on juhuslikus suhtes. Keelt käsitletakse inimkogemuse keskse ning struktueeriva mehhanismina. | Strukturalistik antropoloogia. Lévi-Strauss märkis struktuuride universaalsust (kultuurierinevustest hoolimata), sest kodifitseerimisprotsessid (rituaalid, paarilise valimine; müütide sarnasus). Müteem on on müüdi vähim iseseisev, muutumatu ja tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist). Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas. Märgitüübid: indeks (põhjuslikult seotud märk), ikoon (näiliselt sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga seletab maailma
võrdlemisi lihtsat omandamist. Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates keskkondades trade-off. Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) o Foneemide diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15)
reageerivad. Esimene ja oluline keele omandamise etapp on koogamine, mis on erineva emakeelega imikutel ja isegi kurtidel lastel ühesugune. Koogamise staadiumis on lapsed suutelised eristama kõikvõimalikke foneeme, nii emakeele omi kui sinna mitte kuuluvaid. Koogamise staadiumis on lapsed kuni 6 elukuuni. Ajavahemikus 6-st elukuust kuni aastani kaotavad lapsed kõikvõimalike foneemide eristamise võime ja edaspidi reageerivad nad ainult oma emakeele foneemidele. Lalisemise staadiumis imikute häälitsused muutuvad. Kurdid lapsed ei häälitse enam. Kuuljad lapsed aga lalisevad valdavalt oma emakeele foneeme kasutades. Mitte-emakeelsetele foneemidele lalisemisstaadiumis oleva lapse aju enam ei reageeri. Esimese sõna staadium on ühtlasi ühesõnalise tervikfraasi staadium, kus laps püüab ühe sõnaga väljendada oma soove. Tüüpiliselt on esimesteks sõnadeks lapsel nimisõnad, mis kirjeldavad lapsele tuttavaid ja vaadeldavaid objekte.
annaabi.ee 
