................... ........... ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ........... 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? 12 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ...........
elementidel.
o Etteaimatav vorm
o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid
erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
1. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid. 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma.
järeldusi. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Müüt, muistend, muinasjutt 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? LOE Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri
•Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; •Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; •Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus
oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust. Folkloristikale omane on see, et läbi ajaloo on pidevalt nimetatud uusi žanre. Tavapäriselt käsitleme tekstilisi üksusi. Näiteks kirjanduses ballaad, novell. Folkloristikas on näiteks Anekdoot. See võib olla käitumuslik žanr, rahvatants. Ei
• jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel – etteaimatav vorm – kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed – traditsiooniline eesmärk • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne 38. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid – Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“) o – tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed o – Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse o – Kr. J. Peterson o – Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte o – „Kalevipoeg“
annaabi.ee 
