videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Esimene elu (II): 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade
suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu: 1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt toimub folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(samaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel 3. Folkloori avastamine väljastpoolt väärtustatakse(väljastpoolt tulija) mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsiooni hindama 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu: 14. Pärimusrühma kitsendustest vabanemine toimub rühma ja selle liikmete
Folklorist läheb mingi rühma juurde, tegeleb vahetult jälgimise ja tegevustes osalemisega, teeb kirjalikke märkmeid, kui saab midagi uut teada. Viib läbi küsitlusi, teeb intrevjuusid jne. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. ,,Esimene elu" ehk kuidas folkloor nähtamatust nähtavaks tehakse. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt Toimub pärimusteadlikkuse sünd rühma sees, folklooriliikide äratundmine ja määratlemine, pärimuse spetisalistide (nt samaanid, preestid, teadjad) oluline roll teadlikuse loomisel Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel Toimub uurija ja uuritava vahelise distantsi vähenemine, luuakse koos tõlgendusi, aidatakse kogukonda ja leitakse koostöölisi/abilisi rühma seest Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine Kogutud folkloor tehakse kättesaadavaks neile, kes ei osalenud
7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus
7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus
etappi ja 10 ,,teise elu" etappi). Folklooriprotsessi ,,esimene elu" Folklooril loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: o Idealiseeritud olukord, mitte teaalne; o Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ehka sildistatud folkloorina. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine
nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: – Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees; – Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine” – Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus;
annaabi.ee 
