lauas. Veelgi harvem jõuab kogu pere minna koos kalmistule, sünnipäevadele, vanavanemate juurde. Olen kindel, et järjest vähem teatakse või peetakse kodudes lugu rahvakalendri tähtpäevadest. Kunagi oli rahvapärimusel suur tähtsus ja seda püüti säilitada, anda edasi põlvest põlve. See lähendas ja hoidis rahvast koos. Järjest rohkem eemaldume loodusest. Loomulikult ei ole pärimuskultuur ka praegu kuhugi kadunud: sellest räägivad hulgalised folkloorifestivalid, muuseumitunnid, korraldatavad üritused, mis on seotud pärimusega. Osalejatest neil päevadel puudu ei ole. Küsimus on selles, kas ja kuidas väärtustavad osavõtjad kuuldud-nähtut kodus, oma peres ja miks mitte ka suguvõsas? Kultuuri hoidmisel on suur osa lasteaial ja koolil. Kindlasti on palju õpilasi, kes saavad oma teadmised kultuurist põhiliselt koolist, suheldes teiste õpilaste ja õpetajatega. Kedagi ei saa sundida võtma omaks asju, mida nad ei taha, kuid
mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda
kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad
· madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid,
12. Mis on turismitoode? Turismitoode- turismipakettide või teenuste kogum koos teenusepakkumise viisiga. Toodet iseloomustab mingi ühtne ja ühine tunnusjoon või –märk. Tervikliku külastuselamusena põhineb turismitoode teenuste kogumi füüsilistel teguritel ja /või kogemuslikel elementidel. 13. Mis on Eesti turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport,
Tunnused: seal on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Eduka turunduse objektiks on aga täiuslikud külastuselamused. 10. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? https://www.slideshare.net/Ruukel/eesti-loodusturismi-ressursid 11. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid,
kergesti ligipääsetav, loodust nautida privaatselt. Eestis on 4 eriilmelist aastaaega. Eestis on 2222+ saart ja laidu. Eestis on ideaalilähedased võimalused aktiivseks looduspuhkuseks. 10. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? Tugevused: ● Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned) ● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu)
majas või korteris paiknev majutusettevõte. 99. Eesti Riiklik Turismiarengukava 20072013 (https :// www . riigiteataja . ee / akt /12755212 ) Eesti turismisektori tugevused Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka: a. ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), b. kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), c. looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), d. pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), e. Põhja ja IdaEesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), f. LääneEesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), g
annaabi.ee 
