Tõenäoliselt sai tants oma nime kuulsa Ameerika muusikuHarry Foxi järgi. Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks.Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tunde tants. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock. Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu peltnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Aegalse fokstroti muusika taktimõõt on 4/4.Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Muusika tempo on 28-34 takti minutis. Sobivamaks tempoks on 30 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. 7
mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult
mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. TANTSULINE KÕND Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras )
Viini valsi põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele 3. Pööre paremale 4. Pööre vasakule 5. Värtenpööre paremale 6. Viivitusega pööre paremale 7. Kortee 8. Värtenpööre vasakule 9. Visk 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist Fokstrott Fokstrotti iseloomustavad pikad sujuvad liikumised mööda tantsupõrandat. Seda tantsitakse bigbändimuusika saatel. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. Fokstrott'i põhifiguurideks on: 1. Veerandpöörded 2. Telgpöördega pööre paremale 3. Pööre paremale 4. Viivitusega pööre paremale 5. Värtenpööre paremale 6. Külgvahetussamm 7. Lock step ettepoole 8. Lock step tagurpidi 9. Ristvahetussamm 10. Telgpööre vasakule 11
Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Niisiis ei olegi ladinaameerika- ja standardtantsud teineteisest nii kaugel kui vahel arvata võiks. Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. QUICKSTEP: Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tundetants olevat, samas kui quickstep näib nii kiire ja muretu, teinekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants
Ameerikas. Foxtrot Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Mitmetes maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski.
Aeglane foxtrott Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Mitmetes maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski.
10 Teadaolevalt esimene katse seda teha oli 1914. aastal San Francisco Bulletinis: “Kõik, mis kasutab hinge voolusängi või pingutust (ponnistust) või energiat või aktiivsust või jõudu, ongi džäss” (Porter jt 1992: 5). Soome Väike Entsüklopeedia (Pieni Tietosanakirja/Otava 1926) kirjutab: “Jazz (jats) pärineb algselt loodusrahvastelt ülevõetud tantsumuusikast, hiljem erine- vate tantsude, nt fokstroti saateks kasutatava muusika nimetus. J. ei ole mingi eriline tants, vaid tantsimise viis, mis on sõltumatu kindlast tantsujoonisest ja sammudest, kuid jälgib täp- selt, kuni naeruväärsuseni, pala rütmi. Jazzorkester, (algselt neeger)orkester, mis kõik- võimalikel “pillidel” tekitab üsnagi tugevat lärmi; peaasjalikult jazz” (Haavisto 2000: 35); 1934. aasta Eesti Entsüklopeedia: “Jazz (ameerika neegrimurrakus “kihutamine”), Põhja-
annaabi.ee 
