Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid esineb selles aineterühmas ja milliseid värvusi need pigmentained taimedele annavad? Aine? Värv? Leidub?
immuunsüsteemi tugevdamiseks väsimuse korral rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks südameinfarkti ja ajuinsuldi ennetamiseks hingamisteede ja kopsupõletiku ning angiini raviks jne KIRSS : Sisaldab palju A, P ja Cvitamiini Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide hapudes kirssides sisaldub flavonoide, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi, fosfori ja kaltsiumsoolasid Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi Orgaanilistest hapetest domineerivad on õunhape ja sidrunhape. KIRSIST ON ABI PALJUDE TERVISEPROBLEEMIDE PUHUL : kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti veega lahjendatud kuum mahl või lehetee alandavad palavikku marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud sooleloiduse puhul
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani.
Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et 5 saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott. Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja oksükumariini, mis takistavad trombide tekkimist veresoontes. Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumsoolasid, vähem naatriumi, magneesiumi, rauda ja mikroelemente.
luteiin sigmasterool flavanoolid TOKOFEROOLID flavonoolid flavanoonid fütoestrogeenid: flavoonid, isoflavoonid lignaanid, komestaanid LIMONOIDID FÜTOALEKSIINID GLÜKOSINOLAADID LIPOHAPE ja UBIKINOON
4) Valgud lagunevad Lipiidide peroksüdatsiooni inhibeeritakse (keemilise reaktsiooni kiiruse vähendamine) 1) Hapniku kõrvaldamisega 2) Säilitamisega madalatel temperatuuridel pimedas 3) Antioksüdantide lisamisega toidule Antioksüdatiivse aktiivsuse peamiseks rolliks on radikaalide eemaldamine. Toidus leiduvad antioksüdandid: 1) Looduslikud antioksüdandid a. Tokoferoolid b. Askorbiinhape c. Karotenoidid d. Flavanoonid ja flavoonid e. Kvertsetiin f. Polüfenoolid g. Vanilliin h. Reduktoonid 2) Sünteetilised antioksüdandid Ei tohi olla toksilised, peavad olema tugevalt aktiivsed madalatel kontsentratsioonidel, peavad kontsentreeruma õli või rasva pinnale a. Gallaadid b. BHT c. BHA Tugevalt lipofiilsed antioksüdandid on tokoferoolid, BHT, BHA ja
20. Musta aroonia tähtsus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Arooniates on suhteliselt palju kuivainet, kuni viiendik viljade massist. Küpsetes arooniates on: 810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja PP-vitamiini. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on koondunud seemnetesse. Taimeriigis ei ole arooniale võrdväärset P-vitamiini sisalduse poolest, (eri
annaabi.ee 
