Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Varjude mäng Neljas pilt. Selle pildi keskmeks on Isabella ja Flavio mängud. Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seekord
Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest
Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks? 1. Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus. 2. Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3. Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus. Teisi tegelasi valgustati aga tavalise kollaga valgusega. 4
On öeldud, et paljudel noortel lauljatel on peaaegu füüsiline vajadus lauldes oma arvamust väljendada ja Carreras ei olnud erand. Ta võttis hääleseade ja klaveri tunde. Esimene avalik esinemine toimus lauluga "La Donna e Mobile" Hispaania Rahvuslikus Raadios. Ilusat poiss-sopranit on kuuldud ka Barcelona ooperimaja laval enne, kui tema hääl hakkas muutuma ja 18 aastaselt oli saanud sopranist tenor. Tema esimene tenor rolli oli Liceo, Flavio Normas. Sellel väikesel roll olid tema karjäärile suured tagajärjed. Mõnede fraaside ilu, mis ta Flavio rollis laulis, oli märganud mitte ainult kriitikuid, vaid ka suurepärane sopran Montserrat Caballe. Ta palus tal koos temaga laulda Gennaro osa Donizetti ooperist Lucrezia Borgia, millest sai tema esimene täiskasvanu roll ja mida ta peab oma "päris" debüüdiks tenorina. Carreras oli ainult 25 ajal, kui temast räägiti ülivõrdes. Teda kutsuti San Francisco Opera'sse kui ühte
Report of Colosseum Koostaja: Maiki Joakit Colosseum or Roman Coliseum, originally the Flavian Amphitheatre (Latin: Amphitheatrum Flavium, Italian Anfiteatro Flavio or Colosseo), is an elliptical amphitheatre in the center of the city of Rome, Italy, the largest ever built in the Roman Empire. It is one of the greatest works of Roman architecture and Roman engineering.Occupying a site just east of the Roman Forum, its construction started between 70 and 72 AD under the emperor Vespasian and was completed in 80 AD under Titus, with further modifications being made during Domitian's reign (8196). The name "Amphitheatrum Flavium" derives from both
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused
ei kadnud, kuid vahel võis see olla. Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed. Armunute rolli peeti tõsiseks. Need rollid ei nõudnud nii suurt teatraalsust kui teised. Omamoodi oma ajastu ideaaliks naiseideaal kui niisugune. Staatilisus. Põhiline, et oleksid noored nägusad näitlejad, elegantselt riietatud ja meigitud enese eksponeerimine. Mehe nimi võis olla nt: Flavio, Leandro, Horatio. Naise nimi: Angelica, Aurelia, Isabella jne. Tavaliselt vanemate eeskoste all. Naine võis olla vahel noor lesk. Del arte puhul oli tegelaste hulgas kurtisaane haruharva, enamasti ikka korralik tütarlaps. Maske ei kandnud, riietatud elegantselt kindel riietus puudus. Teenijanna: Tugev naine, kaval, terava keelega, lõdva käitumisega. Ninakas, peremehega sõneles, zestikuleeris, pidi olema hea akrobaat. Tavaliselt aitas oma perenaise armuseiklustele kaasa,
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse
annaabi.ee 
