1821-1881 · Sündis Moskvas vaestehaigla arsti peres. · Isa tööl kohusetundlik, kodus sünge ja range, ihne. · ema oli hella hingega, palju lugenud ja elurõõmus,peenetundeline , armastas vene luulet. · Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus..
Ema oli pärit keskklassist. Emapoolne vanaisa tegeles kaubandusega. Dostojevski isa oli range, kohati julm, kinnine ihnur. Ema seevastu vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski lapsepõlve kultuurilised muljed on vastuolulised, üheltpoolt helged vene muinasjutud, teisalt sünged lood suguvõsast. Lapsed pidid Piiblit tundma. Dostojevski õppis koos vennaga pansionis. Dostojevski oli kinnine, sissepoole elav, suure lugemusega viimast selleks, et elust põgeneda. 1839 sureb isa. See on Fjodorile sokk. Eelkõige sellepärast, et isa surm on salapärane liiguvad jutud, et ta tapsid pärisorjad. Dostojevski saab sellest närvivapustuse ja langetõve. Dostojevski lõpetab kooli, tema huviks on kirjandus. Tema esimene teos on tõlge Balzaci romaanist ,,Eugenie Grandet". Samal ajal valdab teda tõsine mängukirg. Dostojevski paneb aluse oma kirjanikutegevusele. Ta oli mõjukaim ja enim teisi mõjutav kirjanik. 14. Dostojevski romaanid- temaatika, pealkirjad
Ilusad mälestused on tal emast, keda ta väga armastas ja selle haigus ja surm (Fjodor oli siis 16-aastane) on jätnud sügavad jäljed tema hinge. Isaga muutus vahekord halvemaks, eriti pärast ema surma, sest isa hakkas jooma ja oli siis väga tige ja umbusklik. Hariduse omandas Fjodor oma vendadega esiti kodus, siis Moskvas erapansionis, kus õppis korralikult. Isa tahtel astus ta hiljem Peterburi inseneride kooli, mille ta ka lõpetas. Elu selles oli Fjodorile koormav ja masendav, eriti veel seetõttu, et ta vend Mihhail pidi õppima Tallinnas. Ta jäi üksildaseks, ei leidnud sõpru, istus ja mõtles, kuna teised lõbutsesid. Rusutavalt mõjus ka majanduslik kitsikus (A.Meiessaar 1935:9). Isa ei saatnud talle enam raha, sest ta oli kohutavalt muutunud. Joomise tagajärel sunnitud olnud ametist lahkuma, elas isa maal oma mõisas ja muutus aasta-aastalt tigedamaks. Tema
Konstantin otsis liitlasi endale ja Vistislav Uljas tuli pluss Novgorod ja Smolensk. 1216 Lipitsa lahing, ühel pool Konstantin, teisel nooremad vennad. On küllaltki suur lahing. Konstantin võidab, ründas ootamatult. 1808 tuli välja haruldane leid, seotud lahingu ja vürstide põgenemisega. Kuldnaastudega kiiver, rõngassärk. JAroslav Vsevolodovitsi kiiver 12.-13. sajandist, uhkeim kiiver, mis leitud! Graveering ,,Suur olgu püha Ingli Miikaeli abi oma orjale Fjodorile (JAroslavi ristinimi)" Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks aastat, siis suri. 1218 saab vürstiks Juri, kes on kuni 1238 aastani vürst. 1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Susdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta.
sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit muutis oma välimust ja asus briljandijahile, lihtsameelsena rääkis ta olukorrast õnnekütt Ostap Benderile, kes end talle kompanjoniks pressis ja Ippoliti oma käpa alla pani. Kuna ämm pihtis enne surma papp isa Fjodorile samuti, kuidas olukord on, ei oodanud seegi ja hakkas kalliskive taga ajama, tehes lõpuks puupaljaks oma naise, kes pidi kõik vähegi väärtusliku rahaks tegema ja talle saatma. Ippolit koos Ostapiga kohtasid isa Fjodorit oma teekonnal mitmel korral ja sõbralikuks nende suhted ei jäänud. Teoses on kirjeldatud kõikvõimalikke koomilisi olukordi, mis kalliskive taga ajades tekkisid ning Ostapi leidlikkust teekonna rahastamiseks ("Raha vedeleb maas, tuleb vaid üles korjata")
kurja. Selles teoses eitab D kõiki vabadusliikumise vorme); 1880 "Vennad Karamazovid"(algselt oli kavas kirjutada romaan lastest. Lugu perekonnast, kus kolm venda + üks poolvend. Kõigil oma kindel idee, maailmavaade. Isa Fjodor, esimene poeg sündis vägistatud naisest ja kandis naise nime Smerdjakov. Fjodor reisis vahepeal ringi, sai jõukaks meheks, käitus jõhkralt ja tahtis kõike tagasi teha, mis ise noorena, vaesena oli pidanud taluma. Järgmisena sündis Fjodorile veel 3 poega: Ivan (ohjeldamatu mõtteinimene), Dmitri (tundeinimene) ja Aljosa (inimestearmastaja). Smerdjakov oli Ivani truu õpilane, too oli ateist ja arvas, et kui jumalat pole, on inimesele kõik lubatud. Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on Di meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik.
Selles teoses eitab D kõiki vabadusliikumise vorme); 1880 "Vennad Karamazovid"(algselt oli kavas kirjutada romaan lastest. Lugu perekonnast, kus kolm venda + üks poolvend. Kõigil oma kindel idee, maailmavaade. Isa Fjodor, esimene poeg sündis vägistatud naisest ja kandis naise nime Smerdjakov. Fjodor reisis vahepeal ringi, sai jõukaks meheks, käitus jõhkralt ja tahtis kõike tagasi teha, mis ise noorena, vaesena oli pidanud taluma. Järgmisena sündis Fjodorile veel 3 poega: Ivan (ohjeldamatu mõtteinimene), Dmitri (tundeinimene) ja Aljosa (inimestearmastaja). Smerdjakov oli Ivani truu õpilane, too oli ateist ja arvas, et kui jumalat pole, on inimesele kõik lubatud. Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on Di meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik.
teevad tahtmatult hoopis kurja. Selles teoses eitab D kõiki vabadusliikumise vorme); 1880 "Vennad Karamazovid"(algselt oli kavas kirjutada romaan lastest. Lugu perekonnast, kus kolm venda + üks poolvend. Kõigil oma kindel idee, maailmavaade. Isa Fjodor, esimene poeg sündis vägistatud naisest ja kandis naise nime Smerdjakov. Fjodor reisis vahepeal ringi, sai jõukaks meheks, käitus jõhkralt ja tahtis kõike tagasi teha, mis ise noorena, vaesena oli pidanud taluma. Järgmisena sündis Fjodorile veel 3 poega: Ivan (ohjeldamatu mõtteinimene), Dmitri (tundeinimene) ja Aljosa (inimestearmastaja). Smerdjakov oli Ivani truu õpilane, too oli ateist ja arvas, et kui jumalat pole, on inimesele kõik lubatud. Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on D-i meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. Pilet 5 9
annaabi.ee 
