Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"finantstoodete" - 7 õppematerjali

PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Finantsturgude teooriad Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei

Majandus → Pangandus
46 allalaadimist
Raha ja panganduse kordamine
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

Jõustus 31.12.2006 Seni kehtis 1998.a valminud Basel I Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama alates 2007.a Erinevatel gruppidel erinevad huvid ja vajadused Teenuste müüjad pankadele ­ soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu. Soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. Hoiustajad ­ soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu ja soovivad soodsaid intressimäärasid hoiustele. Panga kliendid ­ finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett, soovivad konkurentsvõimelisi hindasid. Panga töötajad ­ rahulolu toga ja karjäärivõimalused, soovivad konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. Aktsionärid ­ dividend- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimine, aga mitte investeeringute jelgeoleku arvel Valitsus ­ konkurents ja maksutulud, pangasüsteemi julgeolek. Reguleerijad (keskpank) ­ konkurents, pangasüsteemi sujuv toimumine, vähem liigseid riske

Majandus → Raha ja pangandus
246 allalaadimist
Raha ja pangandus
17
docx

Raha ja pangandus

3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1. otsene finantseerimine 2. poolotsene finantseerimine 3. kaudne finantseerimine Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss

Majandus → Pangandus
99 allalaadimist
Raha ja pangandus eksamikonspekt
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

· panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus · turudistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded. Erinevate gruppide huvid ja vajadused · Teenuste müüjad pangale ­ soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu ning soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. · Hoiustajad ­ soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu, soovivad ka soodsaid intressimäärasid hoiustele. · Panga kliendid ­ soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivseid pakette, samuti tahavad konkurentsivõimelisi hindu. · Panga töötajad ­ soovivad rahulolu tööga ja kärjäärivõimalusi, head palka ja muid soodustusi. · Aktsionärid ­ soovivad dividendi- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimist, aga mitte investeeringute julgeoleku arvelt. · Valitsus ­ konkurents (hoiab hinnad madalal) ja maksutulud, pangasüsteemi julgeolek.

Majandus → Raha ja pangandus
506 allalaadimist
Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
24
docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 7. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)

Majandus → Rahanduse alused
386 allalaadimist
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. -Intresside kapitaliseerimine ­ intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. -EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 20 -Nominaalne intressimäär on nn lepinguline intressimäär, mis lepitakse kokku raha deponeerimisel või investeerimisel (näit

Majandus → Majandus
120 allalaadimist
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

ettevõtlusega, tema suhtes pole käimas pankrotimenetlust, ta on usaldusväärne, tal on laenutegevuse osas teadmised, mis on vajalikud tegevuse olemusest ja ulatusest tulenevalt. Viimase all mõeldakse näiteks selliste seadusesätete tundmist, mis puudutavad tarbimislaenude andmist, samuti tehnilisi teadmisi, oskusi jm vastavat ettevalmistust. 23 Eelnõu arutamisel Soome parlamendis viitasid küll mitmed saadikud, et ei pea õigeks finantstoodete alase järelevalve killustamist ja otsustamist tootepõhiselt, vaid eelistaksid pigem finantsturgude käsitlemist ühtse tervikuna Finantsinspektsiooni all 42 Eelkõige võivad teadmised tugineda mitmeaastasele praktilisele kogemusele tegutsedes teise laenuandja juures, samuti ka koolitusele, mida tõendab sooritatud eksam või kutsekvalifikatsioon

Majandus → Majandus
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun