Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21 Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO.
keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSAI Mexico deklaratsioon: seaduslikkus; juhi, organisatsiooniline ja finantsmajanduslik sõltumatus; auditi pädevus; valikuvabadus ülesannete täitmisel; auditi aruande koostamise ja avalikustamise vabadus; tõhusad meetmed kontrolliks. Klientideks on riigikogu, valitsus, ministeeriumid, maksumaksjad, poliitikud ja avalikkkus. Tellitavad auditid on kasutusel Venamaal ja Hiinas. Eestis Riigikontrolli auditeid tellida ei saa. Riigikontrolli roll – tõene pilt , tähelepanu, info, tasakaalustamine. Tulemus finants- ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded
1990. aasta suvel rakendati toidutalongide süsteem. Järgneva, 1989. Aasta jooksul võeti vastu üle saja seadusandliku akti. Istungjärke hakkas aina rohkem toimuma. Võitlus jätkub Aastas sai uue kodu üle saja pere. Maaelus loodi täiesti uus olukord. Tekkisid esimesed talud. Ilmus lugusi, kus Eestile antakse suurtes kogustes teravilju, Oli alanud järjekordse istungijärgu ettevalmistamine. Isungijärgu eel selgus, et N. Liidu ja ka meie vabariigi finantsmajanduslik olukord halvenes järjest. Üheksas istungjärk Sündmused arenesid hoogsalt. Istungjärgul oli palju uusi nägusi. Edgar Savisaar tegi ettepaneku teha põhiseaduse 31. paragrahvis parandus. See ettepanek lükati tagasi Põllumajanduse areng oli tagasihoidlik. Kõnelet ka riigieelarve projektist. Esmakordselt esitati ülemnõukogule riigieelarve, kus kulud ületasid tulu üle 101,6 miljoni rubla võrra. Tuli ka
võimalda hinnata varade väärtust, samuti ei saa alati tõendada omandiõigust. 3. Vaatlus kontrolli meetod, mille käigus audiitor jälgib töötajate tegevust või mingeid protsesse. Puuduseks vaadeldavate isikute käitumise muutumine. 4. Järelpäringud eesmärgiks info saamine seda valdavate isikute käest. Aitab säästa aega, saades spetsialisti poole pöördudes kõige kvaliteetsemat infot. 5. Analüütiline kontroll finantsmajanduslik analüüs võimalike hälvete avastamiseks ning sisemiste loogiliste seoste leidmiseks. Audiitori ja kliendi vahekord Audiitori peamine ülesanne lepingu sõlmisel on see, et ta peab osutama kliendile kvaliteetse teenuse, mis oleks kooskõlas audiitortegevuse hea tavaga.Kliendilepingu uuendamine võib olla möödapääsamtu, kui: 1. Klient ei mõista audiitori töö eesmärke või ei aktsepteer iauditeerimise ulatust 2. Kliendi soovid audiitorile on muutunud 3
otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist. Majandushoovad pole suutelised täielikult tagama keskkonnakaitse eesmärkide täitmist, sest osa loodusest pole majanduslikult hinnatav Keskkonnapoliitika vahendid saab jagada kolme rühma: 1. seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); 2. finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); 3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat 5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat
Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat
Järgmine skeem iseloomustab ettevõtte finantsmajanduse rahavoogusid kui finantsmajanduse objekte. Omakapitali andja Võõrkapitali andja Hankijad-varustajad Tarbijad KASSA – likviidsed vahendid (laekumine müügist) Töövõtjad-palgad Riik (maksud ja eraldised) Tähtsaim sissetulek on müügitulu. Teatud perioodi kassavoog on tähtsaim finantsmajanduslik suurus. Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. Antud perioodi kassavoogu kasutatakse selleks, et maksta võlad, maksta kasumiosad nagu dividendid ja intressid ning investeerida. Järgmine skeem iseloomustab kassavoogu: Võõrkapitali protsendid, dividendid Materjalid ETTEVÕTTE KASSAVOOG Laekumised müügist Palgad Maksud ja maksekohustused 2
annaabi.ee 
