toote kokkumonteerimine reklaam, müük ja hooldus Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju ettevõtteid nii horisontaalselt kui vertikaalselt (tooteahela lülid) On tekkinud võrgustikupõhine maailmamajandus. Globaliseerumise põhjused Finantssfääri rahvusvahelistumine Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Peamised rahavood USA, EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused, kus kaubeldakse ööpäevläbi. Globaalsete investeeringutega, kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav. Globaliseerumine eri valdkondades · MAJANDUSALANE GLOBALISEERUMINE kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kapitalivood liiguvad üle maailma
· Ressusside parem kättesaadavus · Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega) · Kaubanduslikud piirangud 15. Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga. Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid: · Ülemaailmne turg
turustamine. Trustide osanikud olid ka pangad. Määrasid konkurentsi puudumise tingimustes hinna, kvaliteedi jm hiigelkasumid! Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne seisund. Nafta, raudtee, terase jt trustid, nt John Rockefelleri Standard Oil Trust. SOTSIAALSED OLUD Kiire linnastumine: külast sai väikelinn, mis kasvas suurlinnaks (New York, Chicago, Philadelphia jt) Linnadest said tööstus ja finantskeskused. Tööliste palgad väikesed, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad, eriti naistel. Tekkisid ametiühingud, tööliste väljaastumised. Lõuna osariigid jäid tööstuslikult põhjaosale alla. REFORMIDE AJASTU 19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni 1901. a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust;
Arenenud riikides suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad Arengumaades suureneb sõltuvus RV firmadest. Arengumaades lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid.Majanduse ühekylgne areng,ühekülgne ekspordistruktuur. 5. Miks on välisinvesteeringud riikidele kasulikud? Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.Peamised rahavood USA,EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused(börsid), kus kaubedakse ööpäevläbi. 6. Millised tegurid võivad mõjutada välisinvesteeringute paigutust? Globaalsete investeeringutega,kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. 7
Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks pärishiinlastele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid, huid, jiidid jne. Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam. Lapsed peavad oma vanematest lugu ja aitavad neid vanaduspäevil. Kõige tihedamalt on asustatud idaosa. Seal elab ühel km² üle saja inimese. Seal asuvad suured tööstuslinnad ja mitmed äri-, kaubanduse-, tööstuse- ja finantskeskused. Põhjaosa on asustatud väga hõredalt, kuna seal on tekkinud Gobi kõrb. Seal elab ühel km² umbes üks inimene. Lääneosa on peamiselt asustamata, kuna seal asub Himaalaja. Teisel pool mäestikku, elab keskmiselt ühel km² 10-50 inimest. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Hiina - http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm 2. 1 Tavad ja kombed
Massimeedia - Kiired suhtluskanalid (Internet ja mobiiltelefonid) 14.Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. (vt ka maj.dünaamika ja t.ahel osa) Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga
investeeringute objekt võimalikult atraktiivseks. ICSID loodi 1966 aastal. Loodeti vähendada IBRD koormust igasuguste vaidluste ja probleemide lahendamisel. ICSID on kontrollifunktsioon, kontrollib kuidas laene kasutatakse. 1999. a. loodi fond SME väikeettevõtete rahastamiseks. Alla 100 töötaja, käive alla 625 miljoni krooni, ettevõte ei tohtinud olla varustatud relvastusega, ei tohtinud tegeleda kange alkoholiga ja tubakaga, ei tohtinud olla keskkonnaohtlik, jne. Suurimad finantskeskused: 1. USA Keskpank täielik sõltumatus. Allub ainult Föderaalreservi aktile. Juhib seda 7- liikmeline nõukogu (1 liige 14 aastat) 2. Inglise Pank (Bank of England) on olnud ka erapank mitmel korral vahetanud omandi vormi. Loodi 1664 aastal 3. Sveits (Zürihi pank 1795 (pole kindel et aasta on õige)) Sveitsis on üle 5000 panga Eesti laenupoliitika Eesti esimene kommertspank oli Tartu Kommertspank 1988. a. esimene panga seadus 1989. a. 1
Sassen. Globaallinnad on globaalse kontrolli [suutlikkuse] sisendite tootmiskeskused (“globaliseerumise kompositsiooni” mõtestades) Shanghai, São Paulo ja Seoul on pigem maailmalinnad (peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses) kui globaallinnad (hästi omavahel seotud globaalsete teenuste keskused) London, New York, Pariis ja Tokyo on neli linna, mis on maailmalinnad, globaallinnad ja rahvusvahelised finantskeskused. Maailmalinnade kõrgetasemeliste tootmisteenuste võrgustikud Kõrgetasemelised tootmisteenused on tähtsad: o (majanduse edu näitaja) Kaasaegse maailmamajanduse indikatoorne sektor o Need ettevõtted on kaasaegse majanduse innovatiivseimad tegijad o Nendel on olnud kriitiline roll majandusliku globaliseerumise võimaldamises Reklaam (New York, London, Pariis), õigus (London, New York, Pariis), finants
annaabi.ee 
