poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides.
poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides.
on ajale vastu pidanud ja neid kasutatakse praegugi. Need teooriad said kriitika osaliseks ,kuna peeti praktikakaugeteks ja mitte otseselt õendusele suunatuteks, osa neist sisaldas esoteerilisi teooriaid ja teisi lähenemisi, millel ei olnud õenduspraktikaga mingit seost. Enamus oli kujundatud loogika ja deduktsiooni teel, selle asemel, et neid praktikas testida. Ka oli puudulik nende usaldusväärsus ja nad olid vasturääkivuses domineerivate filosoofiatega. Nendele teooriate põhjal ei olnud võimalik saada vastust küsimusele :”Mis on õendus?” Ehk sisaldub kõige olulisem teooriate arendamisest Fawceti uuringus aastast 2000, kus ta kirjeldab ohtu õendusteooriate tulevikule, olles analüüsinud oma artiklis ” Where is the nursing in the science?” 1999 aastal ajakirjades Nursing Research, Research in Nursing and Health ja Western Journal of Nursing Research ilmunud 116 artiklit, tõdeb,
kogemuse valgusest, mis on igavene. Nendest kirgedest tuleb seetõttu lahti ütelda; ja hoolitseda, et nad ei kisuks aru nõustumisele. LVII Mõtisklused loodusest ja kehadest nende lihtsuses murravad ja killustavad aru; aga mõtisklused loodusest ja kehadest liitsuses ja konfiguratsioonis uimastavad ja lahjendavad aru. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul võrrelduna ülejäänud filosoofiatega. Sest see koolkond tegeleb asjade osakestega nii, et ta ehitusele peaaegu ei pööra tähelepanu; ülejäänud aga vaatavad nii vaimustatult ehitust, et nad looduse lihtsusesse ei tungi: seega tuleb neid mõtisklusi vaheldada ja võtta ette kordamööda; et aru muutuks samal ajal läbitungivaks ja haaravaks; ja välditaks neid ebameeldivusi, mis me ütlesime, ja neist pärinevaid iidoleid. LVIII
Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole.
Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. 11 Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole.
Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole
Ameerikas. Demokraadid jäid mõjuvõimsaks Lõuna-Ameerikas. 1932. aastal muutus aga parteide tasakaal, mis tulenes vabariiklaste võimetusest toime tulla ülemaailmse majanduskriisiga. (Gitelson jt, 1996, lk. 130). Kahe partei vastupidavus ei ole tingitud ideoloogiast, kuid on märkimisväärselt seotud nende võimega kohaneda kriisiperioodidega. Loobudes otsustavatel hetkedel vanadest viisidest, on vabariiklased ja demokraadid end reorganiseerunud uute strateegiate ja uute filosoofiatega. Sellised perioodid partei muutustes on tuntud kui partei ümberkorraldused. Ümberkorraldused on väga harvad ega toimu lihtsalt, kuna üks partei võtab teiselt valimiste käigus juhtimise üle. Ümberkorralduste tulemused on sügavad ja pikalt kestvad muutused parteisüsteemis, mis mõjutavad ka hilisemaid valimisi. Järgnevalt kolm näidet sellistest olukordadest. Esimene neist oli Ameerika kodusõda, mis andis eelise vabariiklastele. Vabariiklased domineerisid
annaabi.ee 
