hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu
eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani.
otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid
millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid
annaabi.ee 
