vajalikku enesekindlust ja uue, keermega huulepulga tarvitamine oli nüüd fläpperi firmamärk. Eriti efektne oli end meikida avalikus kohas. Kahekümnendad oli ajajärk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt, ning järsku tahtis iga tüdruk välja näha nagu Clara Bow. (Clara Bow) 1920ndate eksootilie välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus.
Eelistati pigem mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad. Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Paula, Sul on poisipea!" tutvustab naiste rõivamoodi alates 20. sajandi algusest kuni II maailmasõjani, kuhu kaasnes muusika- ja filmiprogramm. Tegemist on murrangulise ajajärguga, mil kujunes välja tänapäeva mõisteski moodne naine. Naistel polnud kohustus välja näha ilus, see oli daamide hea enesetunde väljendus. .
Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad! Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus.
• Esimesed iluravi käsitlevad raamatud • Kõikide klasside naised võisid kasutada põsepuna ja näonaha toonijaid • Silmavärvid kaovad ära • Pesemine polnud moes • Palju roosat ja valget värvi • Ilumärgid valge rõhutamiseks ja iluvigade peitmiseks • Parfüüm Barokk 18. Sajand • Marié Antoinette oli moe diktaator • Ilumärgid • Valge nägu • Erkroosad põsed – huuled • Kartulijahu läks soengusse 20. Sajand 1920 - Moodi näitasid filmidiivad - Meik kättesaadavam - Moes avalikus kohas meikimine - Max Factor moodsaim jumestuskunstnik 5 - Sügav-must kurva joonega silm - Sirgemad kulmud - Oranžikas põsk pikki sarnaluud - Keskmiselt tumedamad pisikesed suud 1930 - Meikimine kohustuslik - Meiki ohtralt - Kunstripsmed – Huulepulga ja küünelaki sobitamine - Mustad küüned, rohelised laud, oranž põsk - Lainer 1940 Hoolitsetud kulmujoon
Naised tundsid eneses lõpuks vajalikku enesekindlust ja uue, keermega huulepulga tarvitamine oli nüüd fläpperi firmamärk. Eriti efektne oli end meikida avalikus kohas.Kahekümnendad oli ajajärk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt, ning järsku tahtis iga tüdruk välja näha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus. Kümnendi lõpuks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka päevatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. 1930. aastate soengutel oli mitmeid niiöelda kohustuslikke elemente, et ta kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus
30 % maailma rahvastikust linnades. Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat. Näole kanti kreem, riisipuuder, põsepuna ja puuder, et see hajutaks näh- tavad piirjooned. Kulmud tehti korrapärasteks, huuled aga pidid olema loomulikult punased. 1912. aastal võeti kasutusele põsepunalapid. Joonis 5. 19. sajandi mitme moesuuna juurutaja JosephineBonaparte 3.1 1920ndad Kõik naised ihkasid 1920-ndatel välja näha efektsed nagu filmidiivad. Jumestus- vahendite hind muutus sel ajal odavamaks ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja end jumestada julgeti juba avalikes kohtades. 20ndail oli seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks tugevalt meigi- tud silmad ja lühikesed Amori vibu meenutavad veripunased suud. Selle aja moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor. Tema teeneks olid lugematud kosmeetikauuendused nt. üle terve näo kantav jumestuskreem. Max Factor määratles ilu mõiste 20. sajandil.
hiskondlik elu.Paranesid ka linnadevahelised suhted, sest reisida sai kiiresti ?hest linnast teisse. Mood Suur muutus toimus moes.Stiil muutus rohkem poisilikuks.1920ndad oli ajaj?rk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi p??rase v?limusega n?itlejannadelt, ning j?rsku tahtis iga t?druk v?lja n?ha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie v?limusega filmidiivad s?mboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli k??nelaki kasutaminse, siis sai v?rvitud k??ntest moehullus.1920ndate l?puks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka p?evatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid naiste hea enesetunde v?ljendus. Meeste mood eriti ei muutunud.Fraki asemel hakati kandma smokingut ning toruk? bara asemel pehmet viltk?barat. Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l
Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi tundlikkus. Nagu kõige muugagi sel kümnendil, ei määranud naiste väljanägemist mitte saatus ega isegi kindel mood, vaid sisemine hoiak (Mulvey, Richards 1998: 190). 20. sajandil oli ajajärk, mil aristrokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Jumestusvahendite hind muutus odavamaks ja tooted kättesaadavamaks, kõik naised ihkasid välja näha sama efektsed kui filmidiivad. Meikimist peeti popiks ning end söandati jumestada ka avalikes kohtades – meenutagem, et puritaanlikul viktoriaanlikul perioodil peeti meikimist vaid striptiisitaridele ja prostituutidele kohaseks tegevuseks. Tugevalt meigitud silmad ja kitsad, Ambori vibu meenutavad veripunased huuled olid 20-ndail seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks (Sangla 2005: 92). Kahekümnendal sajandil oli euroopalik kosmeetika juba peaaegu tervislikul alusel (Raipala-Cormier 2011: 208).
äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid uudset lühikest soengut kõik peale väärikate matroonide ja tiitliga lesknaiste. Kahekümnendad oli ajajärk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. 1920ndate eksootilise välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus. Kümnendi lõpuks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka päevatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. 1930-1940 28 Kolmekümnendad aastad olid äärmuslikud nii rikkuse kui vaesuse mõttes
annaabi.ee 
