1999 Ramsau 5 km KL 9 10 km Gundersen V 6 15 km V 2 30 km KL 3 4 X 5 km teatesõit 10 2001 Lahti 10 km KL 12 15 km KL 41 Sprint 19 2003 Val di Fiemme 15 km ÜS KL 2 10 km KL 2 5 km KL + 5 km V SVS 1 30 km V 3 2005 Oberstdorf 10 km V 4 30 km KL 15 4 X 5 km teatesõit 13 2007 Sapporo 7,5 km KL + 7,5 km V SVS 10 10 km V 9
Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta
Championships, winning a gold at 15 km in 2009 at Liberec, 30 km in 2001 at Lahti and a silver at 50 km in 1999 at Ramsau. Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City. Mae won a silver medal in the 15km event at the 2003 FIS Nordic World Ski Championships in Val di Fiemme. He has also finished 5th at the 2006 Winter Olympics and 5th at the FIS Nordic World Ski Championships 2009. Kristina Smigun-Vähi (born February 23, 1977 in Tartu) is an Estonian cross- country skier. Her parents, Anatoli Smigun and Rutt Rehemaa were both prominent Nordic skiers. Kristina Smigun is coached by her father. On February 12, 2006, she won the Winter Olympics gold medal for the 7.5 km + 7.5 km double pursuit, becoming the first Estonian woman to win a medal at the Winter Olympics
ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil. Kristina Smigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
koht 15 km vabatehnikas 9. koht 5 km klassikalises 6. koht 5c+10f 3. koht 30 km klassikalises Lahti (2001) 41. koht 15 km klassikalises 12. koht 10 km klassikalises 19. koht vabatehnika sprindis Val di Fiemme (2003) 2. koht 15 km klassikalises 2. koht 10 km klassikalises 1. koht 5c+5f 3. koht 30 km vabatehnikas Oberstdorf (2005) 4. koht 10 km vabatehnikas 15. koht 30 km klassikalises 13. koht 4x5 km Olümpiamängud: Lillehammer (1994) 27
Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht põhjast), jäävad mägede vahele Aosta, Fiemme ja Gardena orud ning suur Po tasandik, kus voolab Po koos peamiste lisajõgedega. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Itaalia pinnas on viljakas. Itaalia on küllalt mägine maa (põhjast lõunasse lõhestab teda
Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi esikuuikusse. (Press 2006: 5) 2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli. 30 km uisusõidus sai Kristina lisaks pronksmedali. (Press 2006: 59) Üle pika aja oli Kristina õnnelik, sest tal läks paremini kui oli lootnud. Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha
annaabi.ee 
