Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7 Pärisnaha ja nahaaluskoe piiril paiknevad higinäärmed ja karvasibulad. Samuti on nahaaluskoes palju veresooni, ning sensoorseid närvilõpmeid. (Roosalu 2006:242). 8 Naha abielundid
Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega
võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. o rakkudest esinevad fibroplastid, makrofaagid, nuumrakud, rasvarakud jne. o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes, kuseteedes epiteeli all o ühendab elundeid ja kudesid omavahel o troofiline funktsioon o kaitsefunktsioon o paikneb kohtades, kus on suur infektsioonioht ja seetõttu satuvad patogeenid kõigepealt just kohevasse sidekoesse. Seetõttu esineb seal palju
10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12
CO2 5% - stabiliseerib pH. 2. Praktikum – rakkude paljundamine Selleks, et arvutada lahjendused ja veenduda et rakud ei ole surnud, on vaja hinnata nende tihedust ja paiknemist. Selleks kasutataske mikroskoobi: Rakud ei ole saastanud ega surnud (üksikud mittekleepunud ujuvad rakud on, kuid enamus on kinnitunud), kleepinud tassile ja paiknevad ühtlaselt, kuid nende tihedus on umbes 20%. NIH3T3 rakud on fibroplastid, seega nende kuju on omapärane, näha mitut adhesiooni kohta. Figure 1NIH3T3 mouse fibroblasts, Wikipedia Rakkude tassilt lahti võtmine ja paljundamine (NB! Aseptika!): Pestsin rakke tassi kallutades 4 ml 1x PBSiga (Phosphate-buffered saline), selleks et vabaneda surnutest rakkudest ja seerumi- ja söötmijaakidest ja valmistada rakud
Lõpposa võib olla hargnemata või hargnenud. Enamik näärmeid avaneb kas otseselt või viimasüsteemi kaudu katteepiteeli vabale pinnale, näiteks maks ja pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum.
rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum.
iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum.
olekus ja kui rakk nišist lahkub, ei ulatu signaalmolekulid enam nendeni ja algab raku diferentseerumine. tüviraku tüüp niši asukoht niši rakulised komponendid soole tüvirakud krüptide sopistised panethi rakud, MSC epidermis (nahk) epidermise basaalkiht naha fibroplastid sperm testis sertoli rakud hematopoeetilised luuüdi veresoone epiteel tüvirakud aju tüvirakud subventrikulaarpiirkond, ependüümirakud, subkranulaarpiirkond veresoonte epiteel skeletilihase basaalkihi ja lihaskiudude lihaskiud tüvirakk vahel 80. Miks on oluline õige tasakaal tüviraku jagunemise ja
Kui splaissimine on reguleerimata – tavaline mRNA. Emastele seondub repressor – eksonid 1 + 3 ja 1. introni 3’ otsaga ühendatakse. Sünteesitakse erinev valk. Eelmise produkt (mRNA-lt valk) blokeerib järgmise splaissimise. Kui 1. + 2. + 3. ekson ühendatakse – tekib valk, mis pole funktsionaalne. Splaissimise valgulised regulaatorid: takistavad splaisssaiti – intronitega - negatiivne võimendavad splaisssaiti – eksonitega – positiivne fibronektiin – toodavad fibroplastid. Kui tekib haav, veri hüübib (fibronektiin soodustab klompide teket). Oluline kaitsevalk. Avaldub maksarakkudes ja fibroplastides – geen mõlemas sama, aga valk erinev. Fibroplastides on palju eksoneid ja AH järjestusi, maksarakkudes vähem. Fibronektiini geen – valk, mis ekspresseerub vererakkudes ja maksarakkudes. Erinev funktsioon. Oluline põletuste ja traumade korral. Kaitsevalk, kaitseb vigastatud rakke ja kudesid
annaabi.ee 
