2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on tema käsitletud põhiteemad ja eeldused olnud aluseks feministide huvialale. Beauvoir tegeles filosoofiliste küsimustega nii sugupoolte käsitlus kui ka näiteks vanaduse 1 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html
Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates.
. 7 6. Kokkuvõtteks. Feminism on läbi teinud mitmeid ajajärke, selle mõtteviisi aluseks on olnud erinevad teooriad, voolud ja suunad, mis on näidanud, kuidas eesmärke saavutada. Lääneriikides ja teistes demokraatlikes riikides on võrdõiguslikkus olnud seadustega tagatud juba mitu aastakümmet, kuid selle saavutamine nõudis tõsist poliitilist võitlust, mis võideti suures osas just tänu feministlikule liikumisele. Feminismi peetakse kaasaja üheks tähtsamaks majanduslikuks, sotsiaalseks ja esteetiliseks liikumiseks. Feministid ise rõhutavad, et liikumise eesmärk ei ole mitte meeste vihkamine, vaid naiste õiguste rõhutamine. Tänapäevane heaolu feminism leiab, et naiste olukorra parandamiseks tuleks luua sugupoolte täielik võrdõiguslikkus. Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Eesti on praegu arenguetapis, kus
Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319).
otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? (Iseseisvalt konspekti põhjal läbi töötada) Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feministlikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valitsevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Kirjandus väljendab inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja hüve, üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest – kirjandus kui mõjuvõimas kultuuriline praktika – kuidas peegeldamise asemel põhjustab ebavõrdsust
Seda perioodi nimetatakse fenimismi esimeseks laineks ning selle peamine loosung oli, et naistel peavad olema samad poliitilised ôigused, mis meestel. Hääletusôigust peeti tähtsaimaks eesmärgiks, sest usuti, et kui naised saavad hääletada, siis kaovad automaatselt ka muud diskriminatsiooni vormid. b) 1960ndatel algas feminismi teine laine. 1963 aastal avaldas Betty Friedan raamatu `Naismüstika', mis pani uue aluse feministlikule teooriale. Ta ütles, et tema eesmärgiks on uurida probleemi, millel ei ole nime - frustratsioon ning ahistatus, mida naised tajuvad seoses sellega, et neile on jäetud vaid ema ja koduperenaise roll. Teise laine feminism teadvustas, et poliitiliste ja juriidiliste ôiguste saavutamine ei ole naisküsimust lahendanud. Feministlikud ideed muutusid radikaalsemaks ja isegi revolutsiooniliseks. Teise laine feminismi eesmärgiks ei olnud enam lihtsalt
Väärtuste avaldumine toimub läbi koreograafi tehtud valikute - nii osatäitjate, liikumismaterjali, grupikoreograafia vormides ja ka kostüümis. Kostüümivalikud võivad avada ka hoiakuid soolisuse teemadel näit. Unisex riietus viitab koreograafi seisukohtadele, uskumustele, et tantsivad mehed ja naised on pigem nn. tantsivad objektid. Maskuliinsed naised võivad viidata võrdõiguslikkusele soolisuse positsioonilt või feministlikule hoiakule. Soolotantsijad kordeballeti ees peegeldavad hierarhilist, klassilist hoiakut koreograafias, seevastu soolotantsijad grupikoreograafia osana võivad peegeldada demokraatlikke hoiakuid. Liikumisamterjal, kostüümid, heli ja dekoratsioonid võivad olla argised ja igapäevased viidates argisele ilma heroiseerimise, ülistamise ja idealiseerimiseta ning tunnustades igapäevasuse esteetikat võrdse võimalusena peenemaitselisuse ja
annaabi.ee 
