See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust. Tema õpetajad on teda nimetanud la garconne'iks iseloomustamaks tema iseseisvat, poisilikku, vaba ja loomingulist karakterit, mis peegeldub tema töödelt. Teda peetakse ka feministlikuks kunstnikuks, mida ta ilmselt teadlikult ei olnud. Siiski elas ta meeste maailmas, kandis mehelikke riideid, suitsetas ning avaldas avalikult oma arvamust. Isemeelne on olnud ta terve elu lähtudes A.Vabbe põhimõttest, et inimene ei saa tegelikult teistelt midagi õppida ja et kõik tuleb sisemisest loomisjõust, mille arendamine on igaühe individuaalne asi ja iseseisva töö tulemus. Tema esimestel töödel kujutatud primitiivsed grotesksed kujud pälvisid
Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20.sajandi kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Selle raamatu kõige tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse (Beauvoir 1997: 185). Minu arusaam sellest on, et vanadel aegadel arvatigi, et kui sündisid naiseks, siis sellega kaasnesid kohustused ning ülesanded, mis naistele omased. Kuidas on selle fakti tähendus ajas muutunud, kas tõesti naiseks ei sünnita, vaid saadakse? Beauvoir räägib raamatus sellest, kuidas ürgsetel aegadel samastati naist
tulemuseks ning et naiste probleemide põhjus peitub klassikalises peremudelis; radikaalfeministid aga usuvad, et naiste rõhumise taga on sotsiaal-bioloogilised nähtused, näiteks, et sugupoolte olemasolu on juba iseenesest probleem, jaotades naised alluvateks ning mehed valitsejateks. 16 Eestis on tuntuimateks feministideks olnud feminismi algataja Eugenia Rosenthal (Lydia Koidula õde)17, Marie Reisik, Siiri Oviir, Tiina Laanem18. Hetkel on Eestis tuntuimaks feministlikuks organisatsiooniks Feministeerium 19. Meesõiguslus Meesõiguslastest oli veidi juttu ka sissejuhatuses. Meesõiguslased peavad suurimateks probleemideks ühiskonna rollijaotust, mehe tähtsust pereelus, vääruskumusi (näiteks, et mehed ei vaja võrdõiguslikkust, sest nende ühiskondlik roll on parem naiste omast)20. Meesõiguslus tekkis 1970. aastatel, mil tõusis päevakorda meeste rõhumine ning diskrimineerimine. Seda võib pidada ka vastukajaks feminismile 21. 15 http://www.bbc.co
-) Konformist massi inimene ehk inimene, kes eelistab põgeneda tugevasse massi ning on nõus loobuma oma väärtustest, et olla teistega sarnane. Karen Horney * Elas 1885-1952 üks tuntumaid naispsühholooge, kes sündis Hamburgist, Saksamaal ja kelle isa oli meremees, kes võttis teda kaasa mitmetele pikkadele reisidele. * Berlinis õppis meditsiini ja asus tegelema psühhoanalüüsiga. * Võib pidada ka esimeseks feministlikuks psühholoogiks. * 1930 aastatel emigreerus Ameerikasse, sest oli rahvuselt juut. * Oli usin Freudi pooldaja ning kuni Freudi surmaga pooldas Freudi väga, pärast Freudi surma asus aga teda kritiseerima. * Ta oli üks esimestest, kes asus kirjutama raamatuid laiadele massidele, kus lihtsustas ja populariseeris asju. * Tundis huvi ka kultuurilisest eripärast. * Uuris palju neurooside tekkimist. * 1939 aastal välja raamatu ,,Meie aja neurootiline isiksus", kus kritiseeris Freudi ja tema
Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Simone de Beauvoir : Tema teos „Teine sugupool“(1949) on peetud 20.saj kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Raamatu tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse.Beauvoir väidab, et naise rõhumine tuleneb sellest , et too on transtsendentsusest äralõigatud Teine – objekt mehe kui subjekti jaoks.Beauvoiri teose põhiteesid tekitasid laia arutelu filosoofide seas ja kannustasid ka teise laine feministlikku liikumist Euroopas ja Ameerikas rohkem kui hilisemad teoreetilised tekstid.Beauvoiri filosoofia kasvab välja valgustusajastu ideedest aga klassi ja rassi
oli kaubalaeva kapten ja sõitis hästi palju ning pikki otsi ja võttis Karenit tihti reisidele kaasa. Arvatakse, et sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus psühholoogias tema vaadete puhul. Ta õppis Berliinis meditsiini ja 20. sajandi algusaastatel hakkas ta tegelema ka psühhoanalüüsiga. Ta on ilmselt üks tuntuimaid psühholooge, kes on psühholoogias naiste teemaga tegelenud. Mingis mõttes on teda peetud ka feministlikuks psühholoogiks. Sellise kaasaegse või klassikalise feminismiga siin tegemist ei ole. Pigem on tegemist sellega, et kui ta algselt oli Freudi õpilane, siis samal aastal kui Freud suri, pööras ta ka klassikalisele freudismile selja ja hakkas teda kritiseerima (põhiliselt seksuaalsusteooriat). Need n-ö klassikalise jäiga psühhoanalüütilise joone jälgijad ei andnud seda talle kunagi andeks. Psühholoogiaringkonnas oli tal palju sõpru, aga ka vaenlasi.
on siin kohandamine loova ümberkujundamise mõttes. Et feminism rõhutab patriarhaalse võimu valitsevust ja ja kõikehõlmavust senises ajaloos, siis peavad feministid olema pluralistid: ei ole olemas ainult puhtfeministlikku või naiste ruumi. Kõik ideed sealhulgas feministlikud, on selles mõttes patriarhaalse ideoloogiaga määritud. Asi ei ole niivõrd mitte selles, kas antud teooria on mehe või naise sõnastatud, vaid kas tema mõju saab antud olukorras nimetada seksistlikuks või feministlikuks. Poliitiliste tegutsemismotiividega kriitikutena püüavad feministid oma tööde poliitilist konteksti ja tagamõtteid selgesti välja tuua, just nimelt selleks, et seista vastu patrialhaalse võimupoliitika vaikivale tunnustamisele, mida nii tihti esitatakse intellektuaalse neutraalsusena või objektiivsusena. Rõhutades, vajaduse korral agressiivselt, oma õigust teiste ideid omaenda poliitilistele eesmärkidele kohandada, saame hoiduda analüüsimast
annaabi.ee 
