1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse
kujutluste, mõtete, müütide ja samastumiste paljunemine jätkuvalt muudab, vormib ja vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism" oli ohtlik kogu naisliikumisele
Tema muusika õhutas rahvas kriitilist meelt valitseva süsteemi suhtes. Ajakiri Rolling Stone nimetas teda hiljem maailma kõige ohtlikumaks muusikuks. Fela Kuti nimetas ise ennast kolonialismivastaseks panafrikanistiks, kuid ta oli ka demagoogiline seksistlik fundamentalist. Tema roll väidetava traditsiooniliste aafrika väärtuste taasavastajana andis talle ettekäände pidada naisi kättesaadavaks kaubaks ning käituda macho'na. Kuigi ta oli feministi poeg, kuulutas ta intervjuudes ja laulutekstides korduvalt, et "naised on madratsid". Ta abiellus massitseremooniaga 27 naisega. Ta demoniseeris homoseksuaalsust ja pidas seda karistuseks varasema kurja elu eest. 1990ndate keskpaigast ei olnud Fela Kutist enam kuulda. Ta suri AIDS-i. Fela Kuti andis välja üle 50 albumi, millest paljud saavutasid rahvusvahelise tunnustuse. Tema muusika ja laulusõnad on ikka veel vaidlusalune teema.
perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. (Wikipedia) Enne selle essee kirjutamist oli minu nägemus feminismist üks. Naised on nõudnud endale terve selle saja aastaga põhimõtteliselt kõik samad õigused, mis mehedki. Mina näen tihti tänapäeva feministe aga nõudmas endale rohkem, kui meestel. Nad tahavad tõusta kõrgemale ning olla paremad. Enam ei otsita taga võrdsust! Raamatus feministlikud vaidlused, kus on kokku liidetud 4 erineva feministi debatt, puudutab Drucilla Cornell sellist teemat nagu vabastamine nii: "vabastamise mõistet, mis puudutaks meid kõiki. See feminismi suund ei puuduta mitte ainult naisi ega ole lihtsalt veel üks erihuvidest. See on kogu kultuuri lähtealuse ümbermõtestamine ja eluvormi kujutlemine nii, et me kõik oleksime rohkem rahul. Seega kuigi meeste võitlus sotsiaalse struktuuride vastu ei saa kunagi olema samasugune nagu naiste
lõpetuseks mh veel mõned kunstilõiked. Lilli Suburgi avalik naisõiguslik võitlus kohalikes oludes oli kahtlemata ülimalt erandlik ja lausa hulljulge ning paraku määratud tõele ja oludele otsa vaadates kurtidele kõrvadele. Uitmõttena: oleks huvitav välja selgitada, kas siiski ehk leidub kodusid, kus veel on alles Linda eksemplare vmm konkreetne jälg, mis viib kunagise ajakirjani, või viitab vastavaile mõjudele, on nt pärandanud suurema sooteadlikkuse, andnud mõne feministi või revolutsionääri (Olga Lauristini nt?)7. Nagu Suburgi ideedemaailma on ka hinnatud: see mõjub värskelt tänapäevalgi, nüansseeriksin seda omalt poolt, Linda lugemise muljeid resümeerides, et vaatamata suurejoonelisele ja vääramatule faktile esimesest teadlikust naisõiguslasest on siiski huvitavaim tervik, Suburgi mõttemaailm ja kujunemine tervikuna, see süntees, mis leidis aset kolmnurgas Georg Leopold Bolzi üldhumanistlik ja valgustuslik salong ja
all. Traditsioonilist noore naise luulet sisaldav.. oma äratundva stiilini jõuab 95 a „Laeka lähedus“ luulekogus. Eesmärk on mängulisuse effekti kaasamine ja selle kaudu uuritakse ühiskondlike stereotüüpe ja ennekõike naistest rääkimisest puudutavaid kujutamislaadi. Kuidas sotsiaalsed koodid on ahistavad ja üldhoiakuid peale suruvad; mäng nende alteregodega on põgenemine keeles eksisteerivate vormide ja reeglite, väljendusviiside eest. Järk-järgult teadvustatud feministi positsioon. Ta ei ole lüürik, ta kirjutab ennekõike sotsiaalsetest teemadest ja proovib näidata ük eksisteerivat vaenulikkust jne. Eesti naisluule tradits muidu väga lüüriline, sotsiaalse huviga naisluuletajat väga ei leidugi. Viiding reformib naisluuletaja kujundit, kasutab hoopis agressiivset ja neg kujundit, adresseerides sotisaalseid probleeme. *Kauksi Ülle Võrukeelne luuletaja, alates 80ndatest debüteerinud, esindab regionalistlikku kirjandust (Hiiu, Seto, Mulgi jm)
Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid. Vaktsiinidega seoses midagi. Variolatsioon – rõuge kärnade pealt materjali lasti sisse hingata, saadi immuunsus sageli, vahel mitte. Hiinas Song dünastia, siiditeelt inglismaa esimese feministi, oli konstantinoopolis ja lasi seda variolatsiooni teha oma lastele, tõi Inglismaale selle. Euroopas tehti nahapeale haavand ja panid kuivatatud kärnamaterjali sinna. Orjakaubandusega Ameerikasse. Leedi suri ära kui Jenner oli 13. Nii et Jenner ei olnudki päris esimene. Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses. Toll – saksakeeles kärbse vastse kuju järg. Polly Matzinger – Ohuteooria, Omandatud ehk adaptiivne immunsus
annaabi.ee 
