O || C NH2 Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest asendades liite- hape liitega amiid. Amiidide keemilised omadused: Amiidi leelilisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon. Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. Kasutatud materjal: http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf
Süsiniku erilisus • Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: Linaaalne ehk hargnemata ahel H3C–CH2–CH2–CH3 Hargnenud ahel CH3 | H3C–CH–CH3 Tsükliline ahel H2C–CH2 | | H2C–CH2 KASUTATUD ALLIKAD • https://janno788.files.wordpress.com/2015/01/ orgaaniline_keemia_i_osa.pdf • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf • Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. • http://web.zone.ee/gagkeemia/ 10Sissejuhatusorgaanilisseraudvara.pdf
· ERALDUVAD ORGANISMIST AEGLASELT · FORMALDEHÜÜD SISSEHINGAMISEL, KANTSEROGEENNE, ÄRRITAB SILMI, KRAMBID · ATSETOON SISSEHINGAMISEL, NAHA KAUDU, ÄRRITAB SILMI, HINGAMISTEID · · KOKKUVÕTE · ALKOHOLIDEL ON PALJU KASUTUSALASID NENDE HEADE OMADUSTE TÕTTU · KETOONE JA ALDEHÜÜDE KASUTATAKSE PALJU KEEMIATÖÖTSUSES · LOODUSES VÕIB KOKKU PUUTUDA LÕHNADENA · VÄGA TOKSILISED · · KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.TLU.EE/~KERTM/G%FCMNAASIUMI%20%F5PPEMATERJALID/ORGAANI LINE%20KEEMIA.PDF · HTTP://DSPACE.UT.EE/BITSTREAM/HANDLE/10062/16255/ORGAANILINE_KEEMIA. PDF?SEQUENCE=1 · HTTPS://JANNO788.WORDPRESS.COM/ · HTTP://WWW.IMELINETEADUS.EE/FOTOD-JA-VIDEOD/2016/05/18/KUUS-LOODUSLIK KU-ALKOHOLI · HTTP://KEMIKAALIMAAILM.SM.EE/KEMIKAALID/ · KARELSON, M., TÕLDSEPP, A. (2007) KEEMIA. ORGAANILINE KEEMIA. TALLINN, KOOLIBRI · TUULMETS, A. (2012) KEEMIA ÕPIK GÜMNAASIUMILE. TALLINN, MAURUS TÄNAN KUULAMAST!
pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www.laborint.com/12a/uploads/files/alkoholid.doc · http://web.zone.ee/gagkeemia/11AlkoholidFyysikalised.pdf · http://kauralasoo.net/konspektid/hal_alk_eet_am_omadused.pdf · http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html · ENEKE1 AITÄH TÄHELEPANU EEST!
mõttetuks, sest hetkel on võimalik paljusid orgaanilisi aineid saada ka anorgaanilistest. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derviaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Kasutatud materjalid: http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3498 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ORGAANILINE%20KEEMIA%20I.pdf http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia Mariliis Kolk 10.C Tallinn, 2013
valmistaimsel Reageerimisel HNO3-ga tekib plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti Ksülitool ja sorbitool Suhkrualkoholid 5- ja 6-aatomilised Tahked ained Kasutatakse magustitena Nt köhasiirupites ning mõndades suhkruvabades maiustustes, nätsudes, hambapastades, martsipanis jne Ksülitooli saadakse peamiselt kasest Sorbitooli sisaldub taimedes, eriti rohkesti pihlakamarjades Kasutatud allikad 1. http://www.tlu.ee/~ kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid %3Did.101713616665545%26id%3D23461a2472a801bc56ce8aa1d396fa1f %26metadata&access_token=1593447159%3AAQA7S3AJE2Z2pHBV&title =Keemia%20-%20Alkoholid%20(1) 3. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid %3Did
· Ketoonide keemis- ja sulamistemperatuurid on madalamad, kui alkoholidel. Ketoonid · Ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt limaskestale. · Atsetoon tuntud orgaaniline lahusti, mürgine, küünelakieemaldaja oli vanasti. · CH3-CO-CH3 propanoon ehk atsetoon. Kirjandus · http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/6e95befe-c50 f-8838-b2c7-b870215a598e/1012356A.htm · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerj alid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf · Raamat Orgaaniline keemia. (Igor Grandberg) · https://saovxlam.ru/nauka-i-texnika/primenenie-spirtov.html · spikriladu.net/materjalid/Keemia%20-%20Alkoholid.doc · https://studopedia.org/1-7412.html · http://www.krugosvet.ru/enc/nauka_i_tehnika/himiya/ALDEGI DI_I_KETONI.html?page=0,1#part-2 Tänan tahelepanu eest!
narkoosivahendina. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF2Cl2) rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide, mürkkemikaalide, parfüümide jms juures pihustusainena. 10 Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://veeb.jpk.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/11_Alkaanid_failid/frame.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaanid https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&uact=8&ved=0CCQQFjABahUKEwj vsLnxpobGAhUmMnIKHRGvAD8&url=http%3A%2F%2Fwww.htg.tartu.ee%2F~ph %2Fpopo%2FAlkaanide%2520tuntumaid%2520esindajaid.ppt&ei=b8t4Va- 9H6bkyAOR3oL4Aw&usg=AFQjCNGRIeSTaGRZj_B-sOVVJThJU7C2VQ&sig2=o- jAJGfU8K71QiBt3uF3hQ&bvm=bv
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Martma, Gert. Tallinna Ülikool. 04.12.2007. Metallid praktikas. [www.tlu.ee/~kertm/G %FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/p-metallid.doc]. 2. Miksike. 04.12.2007. Üldiselt rauast. [http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.htm]. 3. Protonizer. 04.12.2007. Raud. [http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=57]. 4. Vaab, Janno. Referaat.04.12.2007. Metallide liigid, saamise järgud ja nende paiknemine. [www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc]. 5. Vikipeedia. 04.12.2007 a. Malm. [http://et.wikipedia.org/wiki/Malm]. 6. Vikipeedia. 04.12
5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/METALLID %20PRAKTIKAS.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Metallide_elektrokeemiline_pingerida 6
4qEbh9oY8m6RM:&imgrefurl=http://www.53kk.tln.edu.ee/Chemtest s/17test/017e.htm&docid=HnJmhl0uWWN9uM&imgurl=http://www. 53kk.tln.edu.ee/Chemtests/17test/aldoza_glukoza.JPG&w=115&h= 137&ei=QiXrUL6HLKz14QSPn4CADQ&zoom=1&iact=hc&vpx=407 &vpy=175&dur=5331&hovh=109&hovw=92&tx=109&ty=39&sig=10 9662960859128145634&page=1&tbnh=109&tbnw=92&start=0&nd sp=36&ved=1t:429,r:2,s:0,i:86 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos 6. http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 7. http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&tbo=d&biw=1280&bih=666&tbm=isch&tbnid=R 8oPdr8eI83VbM:&imgrefurl=http://teadvusehuvi.blogspot.com/2011 _11_01_archive.html&docid=0px71VO7YuOZEM&imgurl=http://2.b p.blogspot.com/-uBKSI- PmxjY/Ts4pZBo68HI/AAAAAAAAC2I/LpwdtzWKsms/s1600/200px- Saccharose2.svg.png&w=200&h=103&ei=GnDsUNabMoHV4gSnh 4CQDA&zoom=1&iact=hc&vpx=596&vpy=118&dur=99&hovh=82&
puiduõlidega mis ei lase puidul niiskust sisse tõmmata ja päiksel üleliia kuivatada. 6 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/METALLID %20PRAKTIKAS.doc 7 8 9
ei lagune. 2011 aastast- 2016 aastani selle plastiku tootmise liidriteks jaavad Aasia ja Lõuna- Ameerika. Üldjuhul bioplastikut toodakse pakendi valmistamiseks, tihti seda kasutatakse ka tekstiilis. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kert Martma. ORGAANILINE KEEMIA: Lühikonspekt gümnaasiumile. Tallinn, 2005. [WWW] http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. „Canvas bags” ehk mis on kileprobleemi taga? [WWW] http://www.v2rskeaju.eu/tag/bioplastik/ (28.03.2009) 3. Plastikusõltuvus mürgitab keha ja planeeti [WWW] http://banaanishttp://polimerinfo.com/kompozitnye- materialy/bioplastiki.htmlaar.ee/keskkond/plastik/ (2013) 4. Jaan Kers. Bioplastid ja bioplasttooted. -Keskkonnatehnika, 08.2010, 24-27 5. European bioplastics
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
annaabi.ee 
