muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
Tragöödia tegevuse haripunkti kangelase kokkuvarisemist või hukkumist nimetatakse katastroofiks. Komöödia Komöödia on pilke-, naljamäng. Lõvusalt laheneva konfliktiga näidend. Kömöödia naervuvääristab koomiliste väljendusvormide, nt. Huumori ja satiiri vahendusel inimlike nõrkusi, pahesid, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Ainekäsitluse järgi eristatakse põhiliselt karakter-, situatsiooni-, ja olustikukomöödiat, zanriliselt vormilt eelkõige farssi, vodvelli ja tragikomöödiat. Tragöödia tegelased paljastavad oma väiklust või isiklike nõrkusi. Kui tragöödia intriigi arenemisega tuleb üha rohkem nähtavale kangelase hingeline suurus ja tugevus siis komöödias paljatuvad üha enam tegelate väiklased kired. Draama Draama on näidend, milles esitatud konfliktid on tõsised, kuid on ühel või teisel kujul lahendatavad, mistõttu kangelase saatus võib kujuneda väga mitmesuguselt ega tarvitse lõppeda hukkumisega nagu tragöödias
juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele" repertuaari soetamiseks on Jannsen kirjutanud kom vähenöudlikku farssi: ,,Pärmi Jaagu unenögu", ,,Tuhalabida valitsus", ja esitamata jäänud ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle".
rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on esinäitleja (neid on üldse kaks) maskis. Kreeka saatüridraamat kõrvutatakse kyogen’iga ehk koomilise interluudiumiga, mis oma näomoonduste ja klounaadiga meenutab üllataval kombel atellaani farssi ja commedia dell’arte’t. Noh-näidendi teemad on võetud müütidest ja legendidest. Näitleja, kes on ühtaegu laulja ja tantsija, retsiteerib oma teksti väärikalt edasi-tagasi õõtsudes. Tema sokis jalgade tümpsumine resoneerival männipuust lavapõrandal seguneb flöödi läbilõikava hääle ja kolme trummi löökidega, moodustades etenduslee rütmisaate. Näitlejate kostüümid on luksuslikud, säravates värvides ja tikanditega. Sama kehtib kabukikostüümide kohta, sealsed
Keel Kreeka keel on Plaatoni ajast (neli sajandit eKr) muutunud väga vähe. Kreeka keel oli paljude sajandite vältel antiikmaailmas. Tänapäeva kreeka keel on kõrvale heitnud enamiku oma klassikalisest ehisrakmetest, kuid säilitanud muutumatuna rohkem kui 80% oma algelisest sõnavarast. Huumorimeel Ehkki paljusi kreeklasi on õnnistaud hea huumorimeele ning vaheda mõistusega, armastab lihtrahvas eelkõige rämedat farssi, mis kubiseb vulgaarsetest seksuaalterminitest. Igal hooajal tuuakse välja vähemalt pool tosinat revüüetendust, mis lähenevad täismajale. Kreeklastele meeldivad väga anektoodid ning nad leiavad alati aega, et kanda sõpradele ette ports viimati kuuldud nalju parajasti moes olevatel teemadel. "Õpetaja selgitab lastele elu tõsiasju, muu hulgas ka seda, et pärast puberteeti võivad väikesed tüdrukud tite saada, kui nad ette ei vaata. "Nii et mina võin siis lapse saada?"
armunud Madlein'i, oli naise mõju all. Too sisendas Moliere'le, et temast peab saama traagiline näitleja, kuid temas ei olnud traagilise näitleja eeldusi. Hiljem ta sellest unistusest loobus. Reisis pärast Hotel de Bourgogne'i pankrotti 13 aastat. Omandati teatud kuulsus, saadi palju lavakogemusi ning kõrgeid eeskostjaid. Tänu eeskostjatele õnnestus 1658. aastal tulla trupil Pariisi, esitati sel õhtul üks tragöödia ja üks komöödia. Tragöödi oli halvasti esitatud. Mängisid farssi ,,Armunud doktor" - farsi teema oli Pariisis hääbunud ja seega avaldas kuningas vaimustust. Corneille'i klassitsism oli moest väljas. Jean Racine'i (1639-1699) tulekuga tõuseb klassitsistlik komöödia taas jalule. Psühholoogiline teema. Seda kümneaastast pausi peabki täitma Moliere. Pretsioosne kombeõpetus edeva poeesi magusad teed. Pretsioossus arenenud stiililiseks mustriks. Prantsusmaal erines see selle poolest, et pretsioossusel polnud negatiivset varjundit juures
Bejartiga. M avastab , et ta on näitleja. JB loobub isa ametist ja seod näitlejatega, saab ema raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 ,
Blankvärsis. Toob sisse esimesed suured teemad, üsnagi renesansi vaimu kujutatavad teemad. "Malta juut". "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1588-89). Faustus on saksamaa ajalooline isik maagi ja võluri kuulsusega, imettegevad võimed. Tema leping kuradiga. Faustus on hukka mõistetud, kuna maise hüve nimel on sõlminud lepingu kuradiga. Suur soov maailma saladusi teada saada. Selge jumalavastasus, antiiki sisse toodud, natuke ka farssi. Kõhklused. 20. mai Teatris kolme ühtsuse nõue aja, koha ja tegevuse ühtsus(1630ndate keskel), kuid kõikjal seda ei järgitud. Tasso kirjutas oma näidendi "Aminta"(1576) kolme ühtsuse põhimõtete järgi. Enne seda oli vaid üksikuid näiteid. Tegevus pidi toimuma ühe ööpäeva jooksul, ühes kohas ja ühe tegevusliiniga. Vastand(?) äärmiselt liikuv teater, piiranguid pole ajale ja ruumile. Lava ja kujundlikkus oli tinglik, nüüd tuleb rohkem sümboleid. 17
annaabi.ee 
