kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on 5 kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. (Piirsalu, P.) Alates Eesti iseseisvumisest on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Seda sellepärast, et kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, nii saab kitse pidamine anda osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse
piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal. Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke põllumajandusloom Eestis, kelle arvukus üheksakümnendatel aastatel ei ole langenud vaid tõusnud. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast.
Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. Riiklikul tasandil ei ole kitsekasvatust vajalikul määral propageeritud ja toetatud. Sotsialistliku suurtootmise ajal ei olnud kolhoosidel, sovhoosidel riikliku plaani kitsekasvatussaaduste realiseerimiseks ning seepärast kitsi neis ei peetud. Seepärast ei hangitud riiklikul tasemel uut aretusmaterjali ei naaberriikidest ega Nõukogude Liidu teistest piirkondadest. Puudusid täielikult aretusplaanid ja kitsede tõuaretusega ei tegeldud.
kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks
nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K- lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks
sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks. 6
sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks. Meie territooriumil on sadu tuhandeid hektareid kasutamata võsastuvaid rohumaid. need alad on sobilikud lambakasvatusega tegelemiseks.
kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". Kontroll-lüpsil määratakse iga
annaabi.ee 
