Haridus. · Lugemine oli selge juba 6-aastaselt. · 1894 Õppis Änkküla külakoolis. Õppis ainult ühe aasta. · 18951899 Palamuse kihelkonnakool. Palamuse kool ja kaaslased jätsid sügava jälje noore Oskari hinge. Siinsed mälestused jõudsid hiljem ,,Kevade" lehekülgedele ja mälestusteraamatusse ,,Vaadeldes rändavaid pilvi". · 18991902 Tartu Reaalkool. · 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust (farmaatsiat), algul vabakuulajana. Töötas. · 1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis. · 19151918 võttis farmatseudina osa Esimesest maailmasõjast Pihkvas, Varssavis, Dvinskis, Vilniuses ja Vitebskis, samal perioodil ka abiellus. · Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem
Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896- 1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine
Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend ,,Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu ,,Pildikesed Paunverest" eest
Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles
Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine
Nii vanaisa kui vanaema suured jutuvestjad, kahe venna suhted tihedad ja lähedased noorusajal. 1894-1895 õppis Änkküla külakoolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis, 1899-1902 Tartu Reaalkoolis (linnas tuli käsitöölise pojal kohaneda umbsele kostikohaõhustikule ja klassivahesid toonitavale õppeasutusele, linnaoludega pikalt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas kirjanduslikke huvisuundi), Tartu Ülikoolis õppis 1911-14 farmaatsiat, kirjandushuvi aga jättis ülikooliõpingud soiku, lemmikkirjanikuks Gogol. Koolipoisipõlves ka esimesed kirjanduslikud katsetused, teateid eriti küll pole. Töötas apteekri abina ja apteekrina mitmel pool. Debüteeris 1907 värsside ja 1908 lühiproosaga, esimene luuletus "Elu". Esimeseks teadaolevaks draamakatsekson 1907. aastal valminud nelja- või viievaatuseline "Joosep Ärkla", mis pole säilinud, sel ajal oli käsil
» vastas vader endisel toonil ja kibeda muigega. «Kuidas ise arvate,» vastas Coictier kuivalt. Siis aga pöördus ta ülemdiakoni poole: «Teie teete liiga kähku oma otsuseid, dom Claude, ja Hippokratesest * saate te sama kergesti jagu kui ahv pähklist. Arstiteadus unenägu! Arvan, et kui rohuteadlased ja mürrimeistrid * praegu siin oleksid, piiluksid nad teid kividega. Te eitate siis armujookide mõju verele, salvide mõju ihule! Te eitate siis lillede ja metallide igipõlist farmaatsiat, mida nimetatakse looduseks ja mis on loodud just selle põlise haige jaoks, kelle nimi on inimene!» «Ma ei eita,» vastas dom Claude külmalt, «rohutea-dust ega haigeid. Ma eitan arsti.» «Teie arvates pole siis õige,» jätkas Coictier tuliselt, «et podagra on sisemine sammaspool, et kuulihaava saab ravida praetud hiirega, et korralikult süstitud noor veri toob vanadele soontele nooruse tagasi? Tähendab, pole õige, et kaks korda kaks on neli ja et emprostatoonia
annaabi.ee 
