kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6 Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas nende viibimist Moskvas. Peetrile oli see aga vastuvõetamatu ja ta nõudis nende eemalolekut pealinnast. Arvatavasti peamine põhjus, miks streletsid Peeter I´le nii vastumeelsed olid, oli see, et nad takistasid Peetril troonile astuda ja isegi kippusid ta elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu despotism lõppes verise finaaliga, kus tapeti sadu streletse ja tegelikult hävitati streletsivägi.7 Veel mõned Peetri tähtsamad reformid olid kalendri-(võeti kasutusele lääne uusaastapäev ja juliuse kalendri lääne varjant) ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt, patriarhiameti likvideerimine ja Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. 1702
organisaatorit, vaid sekretäri, kes tüütu parteitöö enda kanda võtaks. Nii sai Hessist diktaatori kammerteener. Hess mitte ainult ei õigustanud terrorirezhiimi, vaid ta oli üks selle veendunud tugedest. 1935.aasta Nürnbergi rassiseadused nägid ilmavalgust Hessi ametiruumides. Dokument, mis keelas juudi advokaatidel ja arstidel oma tööd teha, kandis samuti Hessi allkirja. Juba enne Hitleri ja Hessi kohtumist tunnistas viimane end fanaatiliseks antisemiidiks, uskudes "juutide maailmavastasesse vandenõusse". Vaatamata rohketele oletustele jäi Hessi legendaarse Inglismaalennu eesmärk segaseks. Samuti võib kindlalt väita, et Hitler polnud oma asetäitja meeletust teost informeeritud. Hess oli kursis Hitleri kallaletungiplaaniga Nõukogude Liidule. Et säästa riiki sõjast kahel rindel, taotles Hess Inglismaa ja Saksamaa vahelise vastastikuse kokkuleppe saavutamist, ise inglaste vääriti mõistes
mõjutustele. Antropoloogid on kirjeldanud, kui mõjusalt võib riituse käigus kogetu tugevdada usku kujumuutmisse. ,,Öösel süüdati laagris tohutu suured lõkked; alasti naised esitasid tule ümber võikaid tantse, väänates oma keha nii koledal kombel, et ajas hirmu peale." Üks teine eurooplasest vaatleja jälgis vodoo preestrit, keda oli vallanud Haiti ,,keisri" Dessalines´i vaim: ,,See oli tema ise. Ma nägin raevukat nägu, ta ilme muutus fanaatiliseks ja kogu ta hoiakust õhkus kättemaksuhimu." Selliste alateadvusliku matkimise võimetega saab ka seletada üleilmselt levinud usku kujumuutmisse. Nõiahullus mandri-Euroopas Nõiahulluse nurgakivi sai pandud 14. sajandil, mil kokku said ketserlus, õigusteadus, teoloogia ja inkvisitsioon. Järgneva pooleteise sajandi jooksul levis nõiakartus üle Euroopa ning 15. sajandi keskpaigal muutus see ligi 200 aastat kestnud hulluseks.
hirmus. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida. Eraldi on liigitatud ka novellid, kus Boccaccio kiidab ja hindab inimeste leidlikkust. Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi. Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks. Pilet nr 13 1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote" 2. Marlowe`i elu ja looming Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku
Seal oli jutte inimestest igast seisusest, panteism absoluutne kooskõle loodusega, abielurikkumine, mõistus, kirik, juhused, erootiline armastus. Loo traagika seisnes tollel ajal valitsenud äärmiselt jäikades ühiskondlikes normides. Esindatud oli kaks stiili, kõrge ja poeetiline ning rahvalik. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Elu lõpu poole ütles Boccaccio lahti kogu oma loomingust ja hakkas fanaatiliseks usklikuks. 12. pilet Thomas More Elas 1478- 1535. Ta sündis Londonis ja lõpetas Oxfordi ülikooli. Henry VIII lasi ta ära tappa. Ta kirjutas ,,Utoopia" (kr. k ou topos koht, mida pole olemas), sellega proovis luua ideaalset ühiskonna mudelit. Utoopia oli saar, kus oli 54 peaaegu sama suurt linna, millest ükski ei olnud liiga suur. Kõik need asusid üksteisest päevatee kaugusel. Igas linnas elas 6000 peret, kõigis 10- 16 täiskasvanut ja lapsed
Antisemitism avaldus juudivastases propagandas, laimu levitamises juutide kohta, nende õiguslikus ja majaduslikus diskrimineerimises. Näiteks Prantsumaal toimunud Dreyfusi protsess või Venemaal, kus antisemitism oli tsaarivalitsuse ametlik poliitika. Seal korraldati pogromme ja juutide kohtuprotsesse (nt. Beilise protsess). Antisemitism kuulus natsi ideoloogiasse ja praktikasse. Pärast vabanemist Landsbergi vanglast oli Hitleri antisemitism süvenenud fanaatiliseks vihkamiseks. Juudid olid süüdi kõiges – börsiafäärides, humanismiidees, vabamüürluses, bolševismis. Hitler konkretiseeris vaenlase kuju masside jaoks, kujutas ühesena nii juudi-bolševiku kui ka juudi-kapitalisti ohtu Saksamaale ja Euroopale. Hitler lähtus põhimõttest, et ideaalne juht oskab näidata ka erinevaid vaenlasi ühe kategooriana. „Ei ole vahet lääne ja ida, heade ja halbade, rikaste ja vaeste vahel – on
puna-kuldsete lindikestega, me laulsime Austria hümni asemel "Deutschland über alles". Ja seda vaatamata kõikidele keeldudele. Meie noorus möödus läbi teatud poliitilise kooli juba selles eas, kui noored inimesed, kes kuuluvad rahvusriigi juurde, veel ei mõtlegi veel osavõtule võitlusest ja kasutavad oma rahvuskultuuri aaretest ära vaid emakeelt. Et ma tol ajal ei kuulunud ükskõiksete kilda, on loomulik. Kõige lühema aja jooksul muutusin ma fanaatiliseks "saksa rahvuslaseks", mis siis muidugi ei olnud üldsegi identne sellega, mis nüüd kuulub parteilisse arusaama. Ma arenesin selles suunas nii kiiresti, et juba 15-aastasena oli mul selge ettekujutus sellest erinevusest, mis on dünastliku "patriotismi" ja rahvaliku "rahvusluse" vahel. Juba sel ajal seisin ma viimase eest. Sellele, kes pole end pühendanud veidigi tõsisemalt sisemiste suhete tundmaõppimisele Habsburgide monarhias, näib see olukord ehk arusaamatu
annaabi.ee 
