Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal
Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud murdmaadistantsidel: kaks kulda, kaks hõbe- ja üks pronksmedal
Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha. Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT 4 Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi, Valeri Brussov ja Arvo Orupõld. 1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias. 2
on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991) · Engelsbergi metallitehas (1993) · Faluni vasekaevandused (2001) · Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996) · Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri
Fariinsuhkr - suhkrule on omane tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See suhkur sobib hästi piima, jogurti, helveste ja pudru maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Farfalle liblikakujuline pastasort Flambeerimine - magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha, lindude rinnaliha, kalade luult eraldatud küljed. Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili
Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha. Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi, Valeri Brussov ja Arvo Orupõld. 16 1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias. 2. märtsil Zakopanes lõppenud laskesuusatamise MM-võistlustel saavutas
2. SAAVUTUSED Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246) 15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline. Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi esikuuikusse. (Press 2006: 5) 2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli. 30
a.) sai kindla majandusliku vundamendi ehk nn gustaviaanliku pärandi. q 1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte). q 1630. a. - riigiantikvaari amet. q Linnade taastamine ja laiendamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) KNÄREDI rahu 1613. a. Taani ja Rootsi vahel: Älvsborg jäi Taanile, kuni 25 000 kg hõbeda tasumiseni. Ülejäänud maad saadi tagasi. Ø Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas. Ø Rootsi oli maailma suurim vasetootja. Ø Kehtestati lisamaksud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30-
Hollandiga). 20.sajandi alguses pealinnas Kristianias elas 250 000 inimest 27 Rootsi Rootsi areng tööstusriigiks: mäe-, metalli-, ja metsatööstus 19.sajandil Lähtekoht: põllumajandusriik, millel olulisemad tööstusriigi traditsioonid, kui teistel Põhjamaadel. Käsitööliste osakaal 5%. Mäe ja metallitööstus: Juured viikingiajas ja algus 13.sajandil (oskustöölised). Faluni vase- (keskajal ½ Euroopa vasest) ja Bergslageni rauamaagi- ja hõbedakaevandused. 19. sajandil Põhja-Rootsi uued kaevandused: Kiruna. Rootsi rauamaagi tootmismaht: 1840.aastatel alla 300 000 tonni, 1914. aastal 7 miljonit tonni. Rootsi majandusareng (1815-1914): mäe- ja metallitööstus Rootsi kaevandused ja rauatööstused arenesid moodsaks suurtööstuseks 19.sajandil. Likvideerus partiarhaalne eluviis ja proletariseerumine. Esialgu siseturu vajaduste rahuldamine: nt raudteede
annaabi.ee 
