3.3.miks on see Koidula luuletus tähtis? 3.4.milline luuletus see on ? 3.5.millest räägib see luuletus? 3.6.milline teema kordub selles luuletuses? 4.Kokkuvõte tunnist:moodustage rühmad .Arutage veelkord läbi,mis on tänases tunnis oluline.Mis on sinu arvates tunni eesmärk.Sõnastage tunni eesmärk. Kodune ül:Õppida luuletus "Eesti muld ja Eesti süda "pähe. EVOKATSIOONIFAASI TÖÖÜLESANDED. Tööülesanne nr 1. Kordamisküsimused L.Koidula elust. See on faktiteadmiste kontroll. 1.Mis on Koidula kodanikunimi? 2.Mis aastal ta sündis? 3.Kus ta sündis? 4.Mis aastal ta astus õppima Pärnu tütarlastekooli? 5.Millist ajalehte andis välja tema isa Pärnus? 6.Mis aastal ta sooritas koduõpetaja eksami ja kus? 7.Millist ajalehte andis välja Jannsen Tartus? 8.Mis aastal ja kellega abiellus Koidula? 9.Kuhu ta kolis koos oma abikaasaga? 10.Mis aastal suri Koidula ja kus? 11.Kuhu maeti Koidula põrm 1946.aastal? Tööülesanne nr 2. Lünktest L.Koidula elust. L
arvestada igaühe õppimisega kaasnevaid teadvuse peenprotsesse ja pühendada individuaalset tähelepanu. Õppimise ümberkorraldamine nõuab samas ka teiselaadset professionaalset teadmist, milles olulisel kohal intuitiivsus ja loomingulisus. Ning kindlasti kvantiteetidele suunatud mõtlemise muutmist9 ning senisest erinevat juhtimis ja teostusprotsesse. Sellest ei piisa, kui erinevate killukeste kokku panemist nimetame tervikuks. Hariduse eesmärk ei saa jääda pidama faktiteadmiste kogumi edasiandmisesse noorele generatsioonile vaid läbi muudatuste liikuda lapsest ja tema vajadustest lähtuva lähenemise ning mõtestatud ja jõustava õpetamise suunas. Oluline on jõuda õpetaja ja õpilase vahelise koostööni, et loobuda õpilaste „ära õppimise“ või õpetajate „aine ära õpetamise“ mentaliteedist. Ideaalne oleks jõuda haridussüsteemini, mis on juba erinevates haridusdokumentides kirjas. Nende praktikasse
teadmised? Essee Õpioskused ülikoolis SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014 Tudengi igapäeva elu juurde kuulub pidevalt uute faktiteadmiste nii öelda läbi töötlemine. Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Hannes Tamjärve (2012) õhinapõhise õppe idee, kuid samas on paljud selle ning ka teiste uudsete õppemeetodite (nt probleemõpe, projektipõhine õpe, uurimuslik õpe) suhtes skeptilised. Ent skeptikute rollis on enamasti praegune X-
teadmispõhiste innovatsioonide tootmiseks, et siis lisaväärtuse suurendamise kaudu tõsta ettevõtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid. Minu meelest on teadmisjuhtimise juures olulisteks rõhuasetusteks dünaamilised teadmised ja pädevused, varjatud kollektiivsed teadmised ja innovatsioonide tootmine. Järgnevalt annangi lühiülevaate nendest aspektidest. Dünaamilised teadmised Tänapäeval vajavad organisatsioonid faktiteadmiste asemel dünaamilisi ehk loovteadmisi ja pädevusi, sest need on aluseks uuenduste väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisele. Whitehead iseloomustas dünaamilisi teadmisi järgmiselt: · dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast; · on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui läbi organisatsioonide; · on inimlikud ja subjektiivse iseloomuga;
valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset `kompetentsi'. · Lahutamine haldusvahenditest on nii avalikus kui erabürokraatias teostatud täpselt ühtemoodi. · Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, see on tema eriomaselt ratsionaalne põhiloomus...Bürokraatiast on teadmistelt reegline üle ainult kapitalistlik ettevõtja. Seda erialaste faktiteadmiste osas oma huvisfääri piires. · Puhtalt bürokraatlik, so bürokraatliktimonokraatlik, kirjalikul asjaajamisel põhinev haldus on olemasoleva kogemuse põhjal otsustades täpsuse,pidevuse, distsipliini, ranguse ja usaldatavuse, niisiis väljaarvutatavuse mõttes nii organisatsiooni juhi kui teiste asjast huvitatute jaoks, tegevuse intensiivsuse ja ulatuse, formaalselt üleüldise
Rosch, W. Labov); on viljeldud ka filosoofias (L. Wittgenstein), keeleteaduses (H. Paul), ka strukturaallingvistikas (Greimas, Portier) • nt. William Labovi või Eleanor Roschi katsed 1973 • mõistetasandid (üla-, põhi-, alamtasand) • prototüübi tunnuseid Freimid ja skriptid • Psühholingvistikas uuritakse, kuidas teadmised on ajus struktureeritud. Lähtutakse sellest, et mõisted moodustavad organiseeritud struktuure (võrgustikke). • Tehakse vahet faktiteadmiste vahel mõistestruktuurides (freimid) ja protseduuriteadmiste vahel väljendusvõrgustikes (skriptid e. stsenaariumid). Mõisted võttis kasutusele Marvin Minsky (1975). • Lingvistikas nt. Charles Fillmore’i freimisemantika (1985). Stereotüübisemantika • Meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam (s. 1926) Sõnatähenduse kirjeldus: • sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt. verb) • semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne)
Õpetus ja kasvatus vastandus Abstraktne ja teoreetiline samastus Nendest ekslikest samastusest ja vastandusest tuleks loobuda. Selle asemel peaks rõhutama järgmist seiku: - praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda. 26 - registreerivate faktiteadmiste õpetamist ei tohi samastada teoreetilisusega. Skeemide, reeglite ja faktide õpetamine ei ole seesama mis teoreetilisus õpetuses. - õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Mõttetu on nt öelda, et õpetust tuleb vähendada ja kasvatuse osa suureneda. - abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele ja üldkehtivale. Abstraktne tähendab vaid mittemeelelist, puhtalt mõttelist, mõistelist. Tänapäeva
annaabi.ee 
