aluseks on fakt), seostub loodusteadustega(midagi saab mõõta, kaaluda) Tekib küsimus, kas teksti uurimine on teadus või ei ole teadus? Positivismi jaoks on olulised FAKTID, fakti kaudu on võimalik MI objektiivselt kirjeldada ja need faktid on kirjanduses võimalikud seoses autoriga. Näiteks kus autor sündis, millises perekonnas kasvas, kus reisis jne. Need faktid peegelduvad autori loomingus. Positivism( teadslikkus, faktilisus) väidab, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: PÄRILIKKUS, KESKKOND, AJALOOLINE MOMENT ( E. Zola, Honore de Balzac) Kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. psühhoanalüütiline meetod( kuidas tekst võtab kuju, teadlike või mitteteadlike, psühholoogiliste representatsioonide kaudu-ihad, hirmud, vajadused, tegelastevahelised konfliktid)?
Tasakaalustatus taotleb võimalikult vähest diskrimineerimist või kallutust saatjate ja vastuvõtjate juurdepääsus meediale. Tasakaalustatus: juurdepääs, mitmekesisus, objektiivsus. 31. Objektiivsuse kriteeriumid Objektiivsus nõuab õiglast ja mittediskrimineerivat suhtumist teadete allikatesse ja objektidesse, neid kõiki tuleks kohelda võrdsetel alustel. Objektiivsus peab käsitlema nii väärtusi kui ka fakte ja faktidel on hinnanguline tähendus. Faktilisus seisneb tões, informatiivsuses (osutatakse sisu omadustele) ja olulisuses. Objektiivsus- erapooletus eeldab neutraalset hoiakut, mille võib saavutada neutraalsuse ja tasakaalustatuse kombineerimisel. Objektiivsuse kriteeriumi komponendid (lk157) Objektiivsus Faktilisus Erapooletus Tõde Informatiivsus Olulisus Tasakaalustatus Neutraalsus
,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on" ,,inimene on faktilisus ja selle ületamine" (Aufhebung) ,,ma olen nii see, millest ma mõtlen, kui ka.?.?." 4. Klassikaline strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus/liitsubstants (hingestatud keha) Hing keha elustav printsiip Keha elusus võime ennast ise liigutada (Aristoteles) II loeng Klassikaline filosoofiline antropoloogia
standarditel tõe väljaselgitamiseks -Loogika, taju ja uurimisstandardid *Protseduuriline objektiivsus -Õiglase hinnangu andmine või otsuse langetamine -J.Ward 2009 Mis viisil jõuda objektiivsuse alusel mingi hinnanguni. Ajakirjanduslik objektiivsus Objektiivne kajastus: -põhineb vaid faktidel -on täpne -on vaba reporteri hinnangutest, tõlgendustest ja spekulatsioonidest -on neutraalne eri osapoolte suhtes Objektiivsuse standardid: *Faktilisus: lood põhinevad tõendavatel faktidel *Tasakaalustatud ja fairness: peamiseid vaatenurki/osapooli on vahendatud tasakaalustatult ja õiglaselt *Erapooletus(non-bias): ajakirjaniku eelarvamused ja huvid ei mõjuta kajastatust *Sõltumatus: ajakirjanik ei tohi olla kajastatava organisatsiooni teenistuses, ajakirjanikud on oma töös vabad nii piirangutest kui ka mõjutustest/soosingutest *Mitte-tõlgendamine(non-interpretation): ajakirjanik ei lisa loosse oma tõlgendusi
3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?: 1. Kõikidel elusolenditel on hing 2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb Kust me teame, et mingi keha elus on?
Paradigma sunnivad vaatlema detailsemalt ja tegelema sellega, mis oleks muidu ettekujutamatu. Teoreetiliselt: 1. manipuleeritakse teooria, et saada kasulikku informatsiooni. 2. luuakse teooria rakendusi võimalike eksperimentide jaoks (suurem täpsus ja uued tehnikad teooria rakendamiseks). 3. lahendatakse teoreetilisi probleeme paradigma artikulatsiooni (liigendus, detailide lisamine) ehk peab artikuleerima paradigma. Faktilise materjali süstematiseerimine ja eksperimendi läbi viimine Faktilisus ja teooria – suurem täpsus mõistatuste lahendamiste juures. mõistatuse lahendamine Mõistatuse lahendamine – heelium, kogukondlik ettevalmistus –enesestmõistetav võtmine. Kuidas keemiku/füüsiku jaoks mõistatus (lk 74 näide). Uurimistöö ja praktika erinevad: füüsikud – molekulispekter ja keemikud – kineetilise gaasi teooria. Füüsika – heelium pole molekul / keemik – heelium on molekul. Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper).
ja õiguse rakendamise praktika vastastikuse toime resultaat. Õiguse rakendamine on autonoomne nähtus ühiskonnas. Ta on tuntud integreeriva rolli poolest. Vaid nii omab ta võimet juhtida sotsiaalset käitumist. Peamiseks ülesandeks aga, mida õigus ühiskonnas kannab, ei ole repressioon või kellegi karistamine, vaid olulisemaks tuleb pidada organiseerivat ja integreerivat rolli. Olemuselt kujutab õigus reeglit aga reeglit võib mõista 2 tähenduses: · Käitumise faktilisus reeglipärane käitumine · Reegel kui juhtnöör võib olla kirja pandud Erinevalt Ehrlichist leidis Llewellyn, et õigus=sund ja sunnimoment eristab õigust õigusvälistest reeglitest. 21 Õigus ühiskonnas võib tekkida 2 viisil: 1
annaabi.ee 
