Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused
..........................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..............................................................................................................6 1.4.Mitteresidentsed failiviirused.......................................................................................................7 1.5.Makroviirus..................................................................................................................................7 1.6.Muud pahatahtlikud programmid..........................................................
käivitaks selle. Õige JMP-käsk kopeeritakse aga viiruse koodi lõppu. Pärast seda, kui viirus on nakatanud veel mõned EXE- või COM-failid, pannakse käima õige programm. Üsna tihti ei sisalda need viirused hävitavat koodi. Ainus asi, mis annab märku viiruse olemasolust, on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5
.....................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1.6Mitteresidentsed failiviirused......................................................................................7 1.7Makroviirus.................................................................................................................7 1.8Muud pahatahtlikud programmid................................................................................8 3
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor...........................................................................
koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd.
Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks? Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta). Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis
Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS- buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge
Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS-buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge
· Viirused -- teisi programme nakatavad programmid · Ussid -- iseseisvalt edasi tungivad programmid · Trooja hobused -- reeglina ei levi ise, aga teevad kurja või avavad tagaukse hilisemaks juurdepääsuks ründajale · Loogikapommid -- legaalsetes programmides olevad dokumenteerimata võimalused, mis turvaauke tekitavad · Pipetid -- trooja hobuste, viiruste jms levitamiseks kasutatavad peibutusprogrammid · Pettus (hoax) -- inimesi nakatav "viirus" Viiruste liigitus · Failiviirused -- nakatavad käivitatavaid programme Mitteresidentsed Residentsed · Kaasfailiviirused · Alglaadesektori viirused · Hübriidviirused · Peit- (stealth) ja soomusviirused (armoured) · Polümorfsed viirused · Vaktsiinihävitusviirused · Võrguviirused · Makroviirused! · Pseudoviirused Makroviirused · Tänapäeval valdavad · Kasutavad ära võimalust, et mõnedesse andmefailidesse saab lisada programme · Word & .doc -- Concept 1994
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
