kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes • 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes • 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja
üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus/ribalaius mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll
Ja nüüd iga kord kui kasutaja uuesti siseneb sellesse serverisse saadab ta selle sama cookie (mille ta serverilt sai) tagasi serverisse HTTP request objektiga ja nii saab server kasutaja koguaeg ära uuesti tunda. Kui cookie’d ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Failiedastus protokoll, ehk kasutatakse failide transportimiseks. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab alusprotokollina kahte TCP ühendust, et faili edastada. o Esimene on kontrollühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne o Teine on andmeühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse fail
4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1
1988 – TCP congestion control * 1990’s – commercialization, the WWW Early 1990’s – ARPAnet decommissioned 1991 – NSF lifts restrictions on commercial use of NSFnet Early 1990’s – WWW (hypertext, HTML, HTTP, 1994 – Mosaic, later Netscape, late 1990’s – commercialization of the WWW). 15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt * Andmekadu – mõned rakendused võivad kaotada natuke andmeid (audio, video, interactive games), mõned jällegi nõuavad 100% edastust (failiedastus, e-mail, veebidokumendid, instant messages). * Ribalaius – mõned rakendused vajavad kindlat minimaalset ribalaiust, et efektiivselt andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks. * Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida
ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad
Mereakadeemiale. Tänaseks on Eestis Interneti kasutajaid ligi 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel ajal räägitakse et see arv on juba 50% elanikkonnast. 7.2. Kuidas töötab Internet? Rääkides arvutivõrgust kasutatakse nn. kihtide mõistet, st. arvutivõrgu funktsioonide jagamisest sõltumatutesse osadesse. Internetis on 4 kihti. Iga kiht täidab eri funktsioone. Andmete edastamisel on kihtide järje kord selline: - rakenduskiht, see tegeleb konkreetse rakendusega, näiteks failiedastus, E-post jne. - transpordikiht, mis jagab andmed pisemateks osadeks (andmepakettideks), millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras.
objektid, mis on kaua aega püsivad. Kui objekt on selline, et seda tihti ei muudeta, siis ei ole mõtet seda vahemällu alati uuesti laadida. Sellepärast on võimalik saata tingimuslikud päringud, mis määravad ära, kas vahemälus olev objekt on vahepeal muudetud või mitte. Kui ei ole muudetud, siis ka originaalserverist ei pea seda uuesti saatma, aga kui on muudetud, siis saadetakse see originaalserverist uuesti vahemälusse. 14. FTP See on failiedastus protokoll, mis on rakenduskihi protokoll. See on selleks, et saada failiserverist faili kätte. FTP serveri pordi number on 21. Kui kasutaja pöördub IP aadressiga sellesse arvutisse, siis pordi 21 taga on failiserver. Failiserver töötab selliselt, et ta kasutab kahte ühendust, millest esimene on juhtinformatsiooni edastamiseks ja teine on andmeedastuseks. Kui kasutaja küsib serverist faili, siis kasutatakse juhtühendust ja kui kui kasutaja tahab faili
annaabi.ee 
