Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus U12 U23 U31 U1 U2 U3 I1 I2 I3
neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 49. 6.3.5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning 50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 51. 6.3.6 Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib?
Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud 1) Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. Võivad tekkida: A0 - alaliskomponent - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks Kõik ülejäänud liikmed kujuga - kõrgemad harmoonilised
Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus. Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega võib kaasneda ühes faasi potensiaalilangu vähenemine ning teises faasis potensiaalilangu suurenemine. 5 6
23. Maaühenduskoha lokaliseerimine Transientvoolu identifitseerimine e. rikke korral tekkiv löökvool; Nulljärgnevuspinge mõõtmine, saab avastada maaühendus sõltumata asukohast kui pole liiga suur üleminekutakistus; Nulljärgnevusvoolu impulssi mõõtmine, e. kui muuta KKP induktiivsust, muutub vaid maaühenduses oleva faasi vool; Aktiivvõimsusrelee, reageerib võrgu kadude muutumisele; Reaktiivvõimsusrelee; Viienda harmooniku mõõtmine; Faasivoolude mõõtmine; rikkeindikaatorid. Asukoha selgitamiseks analüüsitakse siirdeprotsessi dif. võrrandi alusel. 24. Rikete isoleerimine ja toite taastamine Lokaliseeritakse rike, isoleeritakse see ning taastatakse toide, ilma rikkekohta hõlmamata.
neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null. Kui mitmesoonelise kaabli neutraalsoont läbib faaside ebasümeetrilisest koormusest, siis on kaabel otsdarbekas valida enim koormatud faasi järgi. Kui neutraalsoone koormus ei kaasne faasisoonte koormuse vastava vähenemisega, tuleb neutraalsoont lubatava koormuse valikul arvestada. Selline neutraalsoone koormusolukord võib olla tingitud nt faasisoonte kõrgematest harmoonilistest. · Neutraaljuhi vool võib olla tingitud faasivoolude kõrgematest harmoonilistest, mille summa ei ole null:nende hulgas tähtsaim on kolmas harmooniline. Neutraaljuhtiläbiv kolmandast harmoonilisest tingitud vool võib mõnikord olla suurem kui faasijuhipõhisageduslik vool ja neutraaljuhi koormus mõjutab sel juhul oluliselt ahela juhtide kestvalt lubatava voolu. Kui kõrgete harmooniliste suhteline sisaldus on suurem kui 10% ei tohi neutraalsoone ristlõige olla väiksem kui faasisoone oma. 6. JUHTIDE RISTLÕIGE
Kirchoffi esimese I&A I& & CA I AB , seaduse põhjal võime punkti A kohta kirjutada: . Analoogselt punktide B ja C kohta: I&A I&AB I& CA I&B I&BC I&AB , Seega liinivoolu vektor leitav vastavate faasivoolude vektorite vahena. I& I& I& C CA BC S% & & AB U AB I AB PAB jQAB , Tarbijate üksikute faaside võimsused arvutatakse järgmiste valemitega: S% & & BC U BC I BC PBC jQBC ,
Trafo talitlemine koormusel. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral. Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed: Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on vordsed, faasivoolud moodustavad summeetrilise voolude susteemi. Faasivoolude summa Ia+Ib+Ic=In=0. Summeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. 17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral. Susteemi iga faasi talitlus ei soltu ulejaanud kahe faasi talitlusest, sest vool leitakse selle faasi tarviti parameetrite pohjal. Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za Neutraaljuhi vool In on vastavalt Kirchhoffi I seadusele vordne kompleksfaasivoolude summaga: 18
efektiivväärtuste suhet nimetatakse ülekandeteguriks k = E1/E2. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral sümmeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused võrdsed : Z a = Z b = Z c . Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult voolu leidmiseks. Sümmeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on võrdsed, faasivoolud moodustavad sümmeetrilise voolu süsteemi. Faasivoolude summa I a + I b + I c = I N = 0 . Sümmeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. Kuna tarviti on sümmeetriline, siis faaside näivtakistused on võrdsed ka faasivoolud ning piisab ainult ühe voolu leidmisest. Meutraaljuhi U Uf = l olemasolul faasipinge on 3 17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral- süsteemi
Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Seega jäävad tarvitite töötingimused just samasugusteks kui nad on ühefaasilises ahelas. 104 Faasipinge Ul Uf = . 3 Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites Il = I f . Vool tarvitis U1 U U I1 = ; I2 = 2 ; I3 = 3 . R1 R2 R3 Vool neutraaljuhtmes on Kirchhoffi esimese seaduse kohaselt võrdne faasivoolude vektorite summaga ! ! ! ! I N = I1 + I 2 + I 3 . Kui tarvitid R1, R2 ja R3 on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus), siis on ka voolud I1, I2 ja I3 võrdsed ja vool nulljuhtmes võrdne nulliga. Võiks isegi nulljuhtme ära jätta. Seda saab teha ainult siis, kui on tagatud tõepoolest täiesti ühtlane koormus, näiteks kolmefaasiliste mootorite puhul. Kui aga koormus pole sümmeetriline, see tähendab tarvitite takistused R1, R2 ja R3 pole võrdsed, tekib
Samal ajal kui mootorit toidetakse vooluallikast, võib see kõikidel kiirustel arendada ühesugust momenti. Vooluallikast toidetava sünkroonmootori talitlus vastab valemile (5.31), mis annab paremad dünaamilised omadused ja kõrgema töökindluse automaatse voolu piiramise tõttu. Voolu juhtimisega juhtlülitusi võib kasutada tsüklokonverterite, maatriksmuundurite või standardsete alalisvoolu vahelüliga vahelduvvoolumuundurite puhul. Nendes muundurites tuleb mootori faasivoolude reguleerimiseks kasutada sõltumatuid vooluregulaatoreid, mis tagavad mootori tasakaalustatud juhtimise, nagu näitab joonis 5.12. Nõutav on kolmefaasiline vooluallikas, mille voolu amplituud ja faasinurgad on juhitavad sõltumatult. Servomootor. Servomootori staatori toiteahel on sarnane asünkroonmootori omaga, seega on ka jõupooljuhtmuundurite tüübid mõlema mootori jaoks sarnased. Peamiseks erinevuseks on siin koormusnurga 1 määramise meetod juhtimissüsteemis
annaabi.ee 
