Estrid ja amiidid Koostaja: Kai-Riin Karotam 10.a klass Mis need on ? Estrid ja amiidid on tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid. Karboksüülhappe funktsiooniderivaat on ühend, milles karbonüül rühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Mis on ester? Ester on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C OR Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuviljalõhnaga. Nad ei ole mürgised, kuid kui nad lagunevad võivad tekkida mürgised ühendid. Estrite keemilised omadused: Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape & alkohol. Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist hape, sool ning alkohol. Ester saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas. Ami...
• Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: Linaaalne ehk hargnemata ahel H3C–CH2–CH2–CH3 Hargnenud ahel CH3 | H3C–CH–CH3 Tsükliline ahel H2C–CH2 | | H2C–CH2 KASUTATUD ALLIKAD • https://janno788.files.wordpress.com/2015/01/ orgaaniline_keemia_i_osa.pdf • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf • Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. • http://web.zone.ee/gagkeemia/ 10Sissejuhatusorgaanilisseraudvara.pdf
· Külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites kasutatakse freoone (keskkonnaohtlikuse tõttu on kasutamist piiratud) · Meditsiinis narkoosiks (lenduvad halogeeniühendid näiteks halotaan, kloroform). · Pestitsiididena (DDT, lindaan). · Uute keemiliste ühendite sünteesimiseks. · Riiete keemiline puhastamine. Kasutatud kirjandus · http://www.silmaring.ee/opi-midagi/nr/9 2/keemiliste-elementide-perioodilisusta bel · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaas iumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILIN E%20KEEMIA.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Halogeen i%C3%BChendid · http://www.toitumine.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor · http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor · http://et.wikipedia.org/wiki/Broom
· FORMALDEHÜÜD SISSEHINGAMISEL, KANTSEROGEENNE, ÄRRITAB SILMI, KRAMBID · ATSETOON SISSEHINGAMISEL, NAHA KAUDU, ÄRRITAB SILMI, HINGAMISTEID · · KOKKUVÕTE · ALKOHOLIDEL ON PALJU KASUTUSALASID NENDE HEADE OMADUSTE TÕTTU · KETOONE JA ALDEHÜÜDE KASUTATAKSE PALJU KEEMIATÖÖTSUSES · LOODUSES VÕIB KOKKU PUUTUDA LÕHNADENA · VÄGA TOKSILISED · · KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.TLU.EE/~KERTM/G%FCMNAASIUMI%20%F5PPEMATERJALID/ORGAANI LINE%20KEEMIA.PDF · HTTP://DSPACE.UT.EE/BITSTREAM/HANDLE/10062/16255/ORGAANILINE_KEEMIA. PDF?SEQUENCE=1 · HTTPS://JANNO788.WORDPRESS.COM/ · HTTP://WWW.IMELINETEADUS.EE/FOTOD-JA-VIDEOD/2016/05/18/KUUS-LOODUSLIK KU-ALKOHOLI · HTTP://KEMIKAALIMAAILM.SM.EE/KEMIKAALID/ · KARELSON, M., TÕLDSEPP, A. (2007) KEEMIA. ORGAANILINE KEEMIA. TALLINN, KOOLIBRI · TUULMETS, A. (2012) KEEMIA ÕPIK GÜMNAASIUMILE. TALLINN, MAURUS TÄNAN KUULAMAST!
pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www.laborint.com/12a/uploads/files/alkoholid.doc · http://web.zone.ee/gagkeemia/11AlkoholidFyysikalised.pdf · http://kauralasoo.net/konspektid/hal_alk_eet_am_omadused.pdf · http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html · ENEKE1 AITÄH TÄHELEPANU EEST! Alkohol kahjustab Sinu tervist
mõttetuks, sest hetkel on võimalik paljusid orgaanilisi aineid saada ka anorgaanilistest. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derviaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Kasutatud materjalid: http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3498 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ORGAANILINE%20KEEMIA%20I.pdf http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia Mariliis Kolk 10.C Tallinn, 2013
Reageerimisel HNO3-ga tekib plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti Ksülitool ja sorbitool Suhkrualkoholid 5- ja 6-aatomilised Tahked ained Kasutatakse magustitena Nt köhasiirupites ning mõndades suhkruvabades maiustustes, nätsudes, hambapastades, martsipanis jne Ksülitooli saadakse peamiselt kasest Sorbitooli sisaldub taimedes, eriti rohkesti pihlakamarjades Kasutatud allikad 1. http://www.tlu.ee/~ kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid %3Did.101713616665545%26id%3D23461a2472a801bc56ce8aa1d396fa1f %26metadata&access_token=1593447159%3AAQA7S3AJE2Z2pHBV&title =Keemia%20-%20Alkoholid%20(1) 3. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid %3Did
narkoosivahendina. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF2Cl2) rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide, mürkkemikaalide, parfüümide jms juures pihustusainena. 10 Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://veeb.jpk.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/11_Alkaanid_failid/frame.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaanid https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&uact=8&ved=0CCQQFjABahUKEwj vsLnxpobGAhUmMnIKHRGvAD8&url=http%3A%2F%2Fwww.htg.tartu.ee%2F~ph %2Fpopo%2FAlkaanide%2520tuntumaid%2520esindajaid.ppt&ei=b8t4Va- 9H6bkyAOR3oL4Aw&usg=AFQjCNGRIeSTaGRZj_B-sOVVJThJU7C2VQ&sig2=o- jAJGfU8K71QiBt3uF3hQ&bvm=bv.95277229,d.bGQ
Kroomi või selle ühenditega töötamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid. 8 Pildid 1.Kroomi elektronskeem. 2.Kroomitud ilukilp 3.Kroomi pulber. 4.Kroomitud kann. 5.Cr2O3. 6.Kroom. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiliste_elementide_loend [viide 1] www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA %20II-1.doc [2] http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cr [5] http://et.wikipedia.org/wiki/Metallid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Electron_shell_024_Chromium.svg/5 58px-Electron_shell_024_Chromium.svg.png http://www.mjtuning.ee/catalog/images/dotz.jpg http://image.ecplaza.net/offer/h/hijackie/3906902_s.jpg http://z.about.com/d/chemistry/1/0/C/Q/chromium.jpg http://www.crjg.vil
sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Martma, Gert. Tallinna Ülikool. 04.12.2007. Metallid praktikas. [www.tlu.ee/~kertm/G %FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/p-metallid.doc]. 2. Miksike. 04.12.2007. Üldiselt rauast. [http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.htm]. 3. Protonizer. 04.12.2007. Raud. [http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=57]. 4. Vaab, Janno. Referaat.04.12.2007. Metallide liigid, saamise järgud ja nende paiknemine. [www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc]. 5. Vikipeedia. 04.12.2007 a. Malm. [http://et.wikipedia.org/wiki/Malm]. 6. Vikipeedia. 04.12.2007 b. Metallid.
5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/METALLID %20PRAKTIKAS.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Metallide_elektrokeemiline_pingerida 6
53kk.tln.edu.ee/Chemtest s/17test/017e.htm&docid=HnJmhl0uWWN9uM&imgurl=http://www. 53kk.tln.edu.ee/Chemtests/17test/aldoza_glukoza.JPG&w=115&h= 137&ei=QiXrUL6HLKz14QSPn4CADQ&zoom=1&iact=hc&vpx=407 &vpy=175&dur=5331&hovh=109&hovw=92&tx=109&ty=39&sig=10 9662960859128145634&page=1&tbnh=109&tbnw=92&start=0&nd sp=36&ved=1t:429,r:2,s:0,i:86 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos 6. http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 7. http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&tbo=d&biw=1280&bih=666&tbm=isch&tbnid=R 8oPdr8eI83VbM:&imgrefurl=http://teadvusehuvi.blogspot.com/2011 _11_01_archive.html&docid=0px71VO7YuOZEM&imgurl=http://2.b p.blogspot.com/-uBKSI- PmxjY/Ts4pZBo68HI/AAAAAAAAC2I/LpwdtzWKsms/s1600/200px- Saccharose2.svg.png&w=200&h=103&ei=GnDsUNabMoHV4gSnh 4CQDA&zoom=1&iact=hc&vpx=596&vpy=118&dur=99&hovh=82&
6 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/METALLID %20PRAKTIKAS.doc 7 8 9
ei lagune. 2011 aastast- 2016 aastani selle plastiku tootmise liidriteks jaavad Aasia ja Lõuna- Ameerika. Üldjuhul bioplastikut toodakse pakendi valmistamiseks, tihti seda kasutatakse ka tekstiilis. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kert Martma. ORGAANILINE KEEMIA: Lühikonspekt gümnaasiumile. Tallinn, 2005. [WWW] http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. „Canvas bags” ehk mis on kileprobleemi taga? [WWW] http://www.v2rskeaju.eu/tag/bioplastik/ (28.03.2009) 3. Plastikusõltuvus mürgitab keha ja planeeti [WWW] http://banaanishttp://polimerinfo.com/kompozitnye- materialy/bioplastiki.htmlaar.ee/keskkond/plastik/ (2013) 4. Jaan Kers. Bioplastid ja bioplasttooted. -Keskkonnatehnika, 08.2010, 24-27 5. European bioplastics. [WWW] http://www
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
annaabi.ee 
