b) millega ristub pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus.
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude
- margo medialis – nõgus - neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis Hilum renale – eest tahapoole läbivad VAU (vena renalis, arteria - täidavad neerukarikad + neeruvaagen + veresooned + rasvkude renalis ja ureter) - urget ümbritseb paksuseinalise kotina neeruparenhüüm – säsi ja koor - extremitas superior – laiem Neerusäsi – medulla renalis - extremitas inferior – kitsam - koosneb 10-20st kahes reas paiknevast koonusekujulisest Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired
Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS
Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis). RANGLUU (clavicula) (peas) Rinnakmine ots- extremitas sternalis Õlanukmine ots- extremitas acromialis ABALUU (scapula) (peas) Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem. Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus inferior) on nüri. Ülemine nurk (angulus superior) on terav. Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris). Liigesõõnsuse üles jääb
avamisel ja sulgemisel ÜLAJÄSEME LUUDE ÜHENDUSED Õlaliigese kompleks: - Õlaliiges - Sternoklavikulaarne liiges - Akromioklavikulaarne liiges - Skapulokostaalne liiges Liikumine flektsioon ekstensioon; aduktsioon abduktsioon; lateraalne- mediaalne rotatsioon Art. Sternoclavicularis (rinnaku-rangluu liiges) 6 - Moodustub extremitas sternalise ja manubrium sterni ühendumisel - Vahel on kõhrketas - Sadulliiges - Kaheteljeline - Liigutused: rangluu protraktsioon/retraktsioon (hor tasa, vert telg); elevatsioon/depression (fro tasa, sagi telg); ülespoole rotatsioon/allapoole rotatsioon (sag tasa, fron telg) Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. Sternoclaviculare anterior/posterior; lig. Interclaviculare; lig. Costaclaviculare Art
10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole; 5) ühepoolsel kontraktsioonil kallutab vastav M
Musculus levatores costarum eelmise jätk o: roiete ülemised servad i: lülide processus transversused HETEROHTOONSED Süva kiht Musculus serratus anterior o: roiete 1-9 välispinnad i: scapula angulus superior et inferior, margo medialis f: tõmbab õlavöödet ette + pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine) Keskne kiht Musculus subclavius o: I roidekõhre ülapind i: clavicula extremitas acromialis alapind f: surub claviculat vastu sternumit (stabiliseerib articulatio sternoclavicularist) Musculus pectoralis minor o: roided 3-5 i: processus coracoideus scapulae f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris
) (toime suhteliselt nõrk!) Mm. levatores costarum: eelmiste jätk, o. - roiete ülemised servad; i. - lülide processus transversus`ed; f. - sama, mis eelmistel. II. Rinna heterohtoonsed lihased. M. serratus anterior: o. - 1. - 9. roide välispinnad; i. - scapula angulus superior, margo medialis ja angulus inferior; f. - tõmbab õlavöödet ette ja pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine!) M. subclavius: o. - I roidekõhre ülapind; i. - clavicula extremitas acromialise alapind; f. - surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t). M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas). M. pectoralis major: o. pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f
annaabi.ee 
