ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis.
venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult püsimajäämise eest, vaid esmajoones kõige pühama, keele ja usu säilitamise nimel
venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult püsimajäämise eest, vaid esmajoones kõige pühama, keele ja usu säilitamise nimel.
õppekavas. Eksamid korraldatakse gümnaasiumides. Gümnaasiumi direktor kontrollib, kas kandidaat täidab nõudmised. Eksam koosneb vähemalt neljast testist. Üks neist on test kandidaadi emakeeles, mis on kohustuslik kõikidele kandidaatidele. Seejärel valib õpilane veel kolm kohustuslikku testi nelja järgneva testi seast: test teises riigikeeles, võõrkeeletest, test matemaatikas ja üks test üldõppeainete seeriast (teadused ja humanitaarained). Üldõppeaine test koosneb evangeelsest luteri religioonist, ortodokslikust religioonist, eetikast, filosoofiast, psühholoogiast, ajaloost, sotsiaalainetest, füüsikast, keemiast, bioloogiast, geograafiast ja terviseõpetusest. Osana eksamineerimisest võib kandidaat valida lisaks veel ühe valikulise testi. Kõrgharidus on tasuta. Ülikoolides maksavad bakalaureuse- ja magistrikraadi omandajad väikest tasu üliõpilasühendusele. Vastutasuks saavad nad vähendatud hinnaga toidukordi,
Johann Lange oli olnud enne Tallinnasse saabumist munk Stade´is asuvast St Georgi Prämonstratenserkloster´is (asub Breemeni lähedal), kus ta tänu Wittenbergis õppivatele mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest. Tema enda õpingutest ja Tallinnasse jutlustajaks saabumise tagamaadest pole andmeid. On aga säilinud tema ja Martin Lutheri kirjavahetusest mõned kirjad, mis lubavad oletada, et ta oli Lutheri usu- uuendusest teadlik ja ka otseselt mõjutatud. Tema evangeelsest kaasvõitlejast Hassest on teada, et ta alustas Tallinnas enam-vähem samal ajal uue õpetuse vaimus jutlustamisega, oli käinud Tallinnas esimest korda 1520. aastal, saabunud siia uuesti ilmselt 1523. aastal Braunsbergist Preismaalt, kus oli olnud ka jutlustaja. Millal täpselt Hasse luterlikust õpetusest innustust sai, pole teada. Arbusowi väitel jõudis uus õpetus Preisimaale alles 1523. aasta suvel ning võib ainult oletada, et Hasse just seal Lutheri õpetusest kuulis, selle omaks
tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude ühiskonda. 194S. aastal julgeolekuorganite agendiks värvatud Kiiviti juhtimisel suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses sai Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kirikute Maailmanõukogu ning Luterliku Maailmaliidu liige. Nõukogude Liidu ususeadused jõustusid ka Nõukogude Eestis ja kirikuelu jälgis Ministrite Nõukogu juures asuv usuasjade volinik. Kommunistlik partei tegi aktiivset kirikuvastast kampaaniat, tugevdades ateistlikku kasvatustööd ja püüdes krisdikke pühi ning riitusi asendada ilmalike pidustuste ja sündmustega.
1989-1990 said iseseisvuse Ungari, Tehhoslovakkia, Ida-Saksamaa, poola, Rumeenia ja Bulgaaria. Kommunistliku Partei Keskkomitee otsustas teha liidu Konstitutsiooni mõned parandused. Samal ajal sai kompartei valimistel Poolas, Ungaris ja Ida-Saksamaal lüüa. Teise Maailma riikide seas oli kompartei nüüd ebapopulaarne. Poliitilise opositsiooni kasvu näeb pea igas eks kommunistliku reshiimi all olevas riigis: 80 suurendati isiku- ja poliitilisi vabadusi nii mitmeski riigis. Evangeelsest kirikust sai üks opositsiooni õhutajaid. Alguses püüdis kompartei ignoreerida mässumeelseid, samas nende tegevust raskendades. Indu saadi ka Gorbachev'i "glasnosti" (avalikustamise) poliitikast, mis pidi rahval lubama arutada poliitika üle. Autoriteedid kritiseerisid tolle aja majandust, poliitikat ja sotsiaalset süsteemi. Samal ajal vabanes ka meedia riikliku kontrolli alt. Paljudes riikides püüti testida
vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Mõisad Mõis on suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja
annaabi.ee 
