4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4
toimepanemise eest. 3.3TUNDMUSED JA EMOTSIOONID EMOTSIOON on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. EMOTSIOONIDE PÕHIDIMENSIOONID: jõud(intensiivsus), kestus, polaarsus(pos/neg). Emotsioonide määr sõltub: 1) vajaduse tugevusest 2) isiku informeeritusest olukorras, selle tagamaadest, väljavaadetest, asja tähendusest ja olemusest. Emotsioone KUTSUVAD ESILE teadmatus ning rahuldamata vajadused. EMOTSIOONIDE PEAMISED FUNKTSIOONID: 1) Evaluatiivne funktsioon – mille kaudu emotsioon vastavalt oma polaarusele ja sisule aitab hinnata olukordi, isikuid, nähtusi, sisetundeid 2) Energeetiline funktsioon – mille abil emotsioon annab tegevusele jõu, käivitab ja hoiab seda ülal või vastupidi 3) Tähelepanu suunamise funktsioon 4) Ekspressiivne/kommunikatiivne funktsioon 5) Mnestiline funktsioon 6) Empaatiline funktsioon Empaatia, selle häired, on oluline nähtus kurjategija isiksusepsühholoogias.
Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge; sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne minimaalselt rahuldatud vajaduse ja maksimaalselt määratlemata olukorra puhul emotsioonide funktsioonid: (1) evaluatiivne (polaarsuse ja sisu kaudu olukordade jms hindamine), (2) energeetiline (annab jõu käivitamiseks), (3) tähelepanu suunamine (objektid saavutavad prioriteetse väärtuste), (4) ekspressiivne/kommunikatiivne (suhtluse ja koostegevuse regulatsioon), (5) mnestiline (emotsioonid mõjutavad mälu ja õppimist), (6) empaatiline (kaastunde emotsiooni teke) emotsiooni kütkes viibin inimene on erapoolik
a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents. Mitmetähenduslikkus kui ühel ja samal sõnal on kõigi asjatundlike kõneljate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt sõnad pank, maks, võõrandama äravõtma; loovutama Inkonsistents - Ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate asjatundlike kõnelejate jaoks erinev tähendus.Võõrandamatu kas ei saa ära võtta nt §39 või ei saa ära anda nt §1. b)Ebatäpsus nt mõiste ,,teadus" c)Evaluatiivne avatus evaluatsioon e väärtushinnangu andmine on olemas mõisted, mis on väärtushinnangult avatud. Nt. Õiglane hüvitis, üldistes huvides. d)Eriprobleem: määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. (enamik PS mõisteid on oma olemuselt määratlemata, see ei ole hea toon) V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID
erinevate pädevate kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p
erinevate pädevate kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p
erinevate pädevate kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p
Nt pank, maks 2. Inkonsistents esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate asjatundlike kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav – ära antav võõrandamatu – ära andmatu Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b. Ebatäpsus c. Evaluatiivne avatus – üks mõiste normi tekstis väärtuseliselt avatud (tema kohaldamine eeldab väärtushinnangu kujundamist) Nt § 32 lg 1 l 2 „üldistes huvides“ V Võimalikud argumendivormid 12 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a. Semantilised (sõnade tähendus) § 8 lg 1 b. Süntaktilised (viited lauseehitusele) § 34 lause 2 („ja“ see kõik peab olema korraga) 2
Põhiseaduse tekst on selle mõistega inkonsistentne. Nii ei tohiks tegelikult olla. a.i.10.a.i.2. Ebatäpsus PS §38. Mida tähendab teadus? Mis on kunst? Need mõisted on ebatäpsed. + kes on saanud Nobeli premia, on teadlane (pos kandidaat) - teadusest ei tea midagi ja sellega tegeleda ei taha (neg kandidaat) 0 ei tea täpselt.. see ongi tõlgendamise koht (neutraalne kandidaat) a.i.10.a.i.3. Evaluatiivne avatus - §32 lg1 lause2. Millal on huvid üldised? Millal on hüvitis õiglane? Meil on tarvis kaaluda. Määratlemata õigusmõisted enamasti seadusemõisted, võib avalduda ka ebatäpsuse või evaluatiivse avatuse kujul. VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID 10.10.2013 a.i.1. Lingvistilised argumendid keelelised argumendid. a
annaabi.ee 
