...........................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kokkuvõte....................................................................................
Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle
1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast
Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate
3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. 4 ELULUGU (4) Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. 5 KRONOLOOGIA (1) Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti
Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus
Postimpressionism Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus,
Pealkiri ,,B ja M" sümboliseerib kahte naist pildil. Kasutatud on taaskord üsna sooje värve punast, sinist, helelillat ning kollast. Kui teos oleks tumedates värvides tumesinine, must, hall siis jätaks pilt süngema mulje ja ei paneks mõtlema suvele. Kontekst on minu arvates lõõgastumine mere ääres ja puhkamine tööelust. Kaks naist on läinud mere äärde päevitama ja naudisklema. Koht selleks võib olla näiteks Paljassaare rand. Kunstnik tahab pildiga edasi anda taaskord erootikat ja lõõgastunud naistefiguure. Ta on kujutanud suve ja päikest võtvaid naisi. Analüüsisin Ado Lille ,,Tüdruk, naine" näitust. Tavaliselt mulle eriti ei meeldi erootilised pildid, kuid nende teostega jäin ma rahule. Need pole üleliialdatud ja sümboliseerivad minu jaoks rahu, lõõgastumist. Näitus jättis mulle väga hea mulje, küll oli natukene keeruline analüüsida selliseid pilte
maalikunstnik kollazi kunstnik. Richard Hamilton on 20 sajandi üks mõjukamaid briti kunstnike.Ta suri 89 aasta vanuselt ning oma pika ja produktiivse elu ajal lõi ta ühed olusisemad teosed briti kaasaegses kunstis. Francis Bacon,Lucian Freudi ega ka Damien Hirst ei ole kujundanud kaasaegset kunsti nii nagu Hamilton seda tegi. Tema kollaazid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks" (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad
Jan van Eyck (1395-1441) "Arnolfini abielupaar" 1.Töömõõdud: 82.2 × 60 cm 2.Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis 3.Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris
Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali idee ja algkiri. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaalt, Inglismaalt kui ka Hispaania õukondadest. The Four Continent (Neli kontingentsi) c 1615 Tehniline analüüs. Kompositsioon: mitmeplaaniline kompositsioon. Horisontaalne Esiplaanil pildil tähtsad tegelased ja sümbolid. Tagaplaanil taevas/ meri. Suletud kompsitsiooniga ruum. Pildil olevate telelasete näod on suunatud keskmesse, nad istuks justkui ringis. Kompositsiooni keskpunkt on maali suhtes nihkes. Pildil olev mees figuur (Jeesus) kellel on käes kepp, tundub kuidagi teistest tähtsam. Kompositsioon on staatiline. Rahulik. Kompositsioon ei ole tasakaalus. (pildi parempool on raskem kui vasakpool)
Põhja-Eesti maastik on uutmaalikus heledas ja nüansirohkes koloriidis, kus lihtne maastikumotiiv on antud poeetilise üldistusega. Tema töödele on iseloomulik madalale viidud silmapiir, nii muutub pilvine taevas kompositsiooni oluliseks komponendiks. Vaade on panoraamne ning pildisügavusse suunduv. Uutmaa vibreeriv pintslilöök, muudab rohekasinises üldkoloriidis tööd elavateks ja pisut salapärasteks. ( Näide3) 2 Altja rand Richard Uutmaa sünnikodu asub Altjal ning merevaated ja randlaste elu jäid kunstniku meelisteemaks kogu eluks. Suviti jäädvustab kunstnik tihti kauneid rannavaateid otse natuurist. Frits Matt kirjutas kunstniku monograafias: "Kord kujutab kunstnik seda rannamaastikku üksikuna, omaette seisvana, kord jälle koos rannamajadega, taamalt paistvate vanade taluhoonete või koos inimestega, kelle töö ja tegevus on seotud selle paigaga." (Tallinn,1966)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
