seisukoht mul endal on, kuidas on minu väärtused kujunenud. Mõelda, kas olen nõus oma väärtusi, seisukohti muutma, kas olen mõnele väärtusele nii andunud, et hakkan kliendile survet avaldama. Kuidas teavitaksin klienti oma väärtustest, kuidas minu väärtused ja uskumused mõjutavad isiklikku suhtlemist kliendiga, kas näen oma otsuse tagajärgi ette, kas võtan vastu otsuse inimese huvide eest seistes ning kuidas suhtun enesetappu ja eutanaasiasse. Eetilise vastuolu analüüsi puhul tuleb peatuda kolmel aspektil. Enda seisukohtade selgitamine, hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid.
vaid pigem loomulikuks paratamatuseks, mida tuleb tunnustada ja sellele adekvaatselt reageerida. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patsiendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike (Holland, Belgia, Oregoni osariik USAs), kus on seadustatud aktiivne eutanaasia ehk arstlik tegevus, mille eesmärgistatud tulemuseks on patsiendi surm. Eutanaasiasse suhtumise areng olnud sarnane mitmete teiste ühiskondlike nähtustega (homoseksuaalsus, prostitutsioon jt), mida aegajalt võetakse täieliku tabuna, kuid mis võivad saada seejärel teatud arusaamade muutumise tulemusena mõnel pool ka seaduslikult lubatuks. Arst olema veendunud, et patsiendi kannatused on talumatud ning puuduvad väljavaated neid leevendada, samuti informeerima patsienti tema olukorrast ja tulevikuväljavaadetest ning
Näiteks juudiusu traditsiooni kohaselt põhineb elu pühadus arusaamal, et elu on kingitus, mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt
märgivad skaala erinevaid pooluseid. Normid võimaldavad anda tegudele kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hinnanguid (Vt. Ladina keeles: norma = puusepa nurgamõõdik). Normatiivne eetika haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste ülimuslikkust vaidluses teistega. Objektivism, eetiline objektivism vaatekoht, et mõned (või kõik) moraaliprintsiibid on objektiivselt kehtivad sõltumatult sellest, kas inimesed neid tegelikult tunnistavad. Sellise vaatekoha
mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Teleoloogilised teooriad Deontoloogilised teooriad
Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata. Diskussioonid vastavas vallas, olles mõjustatud nii eugeenilistest kui majanduslikest kaalutlustest, olid levinud kogu läänemaailmas. Praktikasse viidi uus suhtumine eutanaasiasse aga natsionaalsotsialistlikul Saksamaal, kus väidetavalt Adolf Hitler, juba enne võimuletulekut 1933. a, viitas vastavale võimalusele. Protsess sai ametliku käigu 1935. a toimunud parteikongressil Nürnbergis, mil Gerhard Wagner, Natsionaalsotsialistlike Arstide Liiga Führer, vastava ettepanekuga esineb. Hitleri reaktsioon olevat siiski olnud oodata kuni sõja puhkemiseni, et vähendada eeldatavat kiriku vastuseisu kavale. Sõjaga kaasnev
teinud siiski midagi ja olid passiivsed. Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata. Diskussioonid vastavas vallas, olles mõjustatud nii eugeenilistest kui majanduslikest kaalutlustest, olid levinud kogu läänemaailmas. Praktikasse viidi uus suhtumine eutanaasiasse aga natsionaalsotsialistlikul Saksamaal, kus väidetavalt Adolf Hitler, juba enne võimuletulekut 1933. a, viitas vastavale võimalusele. Protsess sai ametliku käigu 1935. a toimunud parteikongressil Nürnbergis, mil Gerhard Wagner, Natsionaalsotsialistlike Arstide Liiga Führer, vastava ettepanekuga esineb. Hitleri reaktsioon olevat siiski olnud oodata kuni sõja puhkemiseni, et vähendada eeldatavat kiriku vastuseisu kavale. Sõjaga kaasnev patriotism oli vastavalaadse