KOOSTAS: TALLINN 2016 ÜLEVAADE Tarkvarafirma (IT juhtimis tarkvara) Asutati 1981.aastal San Diego, California, USA Asutajad ja esialgsed töötajad: Chris Cole Gary Story Ed Beck Kevin Keyes Richard Diederich 1989.aastal sai juhatuse esimeheks John Moores (1989-2000, 2002) Astus tagasi 2003.aastal, mil kuulutati välja pankrott Kontorid: Ameerikas, Euroops ja Aasias PETTUS • 2000-2002 • Mitme miljardi suurune väärtpaberite pettus (rohkem kui 4 miljardit) Eesmärk: Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2 äripartnerit. Lisaks veel firma töötajaid, kes olid mingil määral seotud Stephen Gardner Douglas Powanda
Püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci kuulus kõrgrenesanssi ajastusse (15.sajand), Tintoretto, aga hilisrenessansi ajastusse. Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16
Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli. MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Imitatsiooniline polüfoonia - kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla, hääled tuletati teineteisest ja kirja oli pandud vähem kui esitati Kaanon - reegel 15. saj I poolel - 3-häälne polüfoonia, 15
Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus Bulgaari on riik Kagu-Euroops Balkani poolsaarel, Musta mere läänerannikul. Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik
2.) riikide koostöö korraldamisega rahvusvaheliste probleemide lahendamisel 3.) riikidevaheliste konfliktide ja vaidlisküsimiste lahendamisega OSCE (Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon) tegeleb: 1.) konfliktide ennetamisega 2.) kriisi reguleerimine ja kriiside ohjamine 3.) kaasaitamine konfliktijärgsesle sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)- tegeleb riikide kaubanduse reguleerimisega Euroops Liit (1951) eesmärgid: 1.) Ühendada Euroopa riike praktilist kooostööd tehes 2.) Tagada Euroopa kodanike turvaline elu 3.) Soodustada majandusliku ja sotsiaalset solidaarsust Euroopa parlamendi president Euroopa komisjoni president Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Tajani Jean-Claude Juncker Donald Tusk Euroopa kohus- jälgib, et kõik liikmesriigid tõlgendaksid ja rakendaksid seadusi ühtselt.
Roomlased kasvatasid peamiselt kuuerealist otra, sest see valmis kõige varem. Vanaajal tarvitati otra peamiselt loomasöödaks, vähem tehti temast leiba. Nii Vana-Egiptuses kui Vana- Kreekas pruuliti odrast õlut. Roomlaste meelistoiduks oli odratangudest valmistatud polenta. Orda kasvatamine Oder on tähtis kultiveeritav teravili Põhja-Aafrika mitmes piirkonnas, Kesk- Aasia mägipiirkondades, Aafrika Sarvel, Andides ja Ida-Euroops. Otra kasvatatakse peamiselt piirkondades, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu. Oder talub hästi vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat. Odra viljelemise põhjapiiriks on 70° põhjalaiust ning mägedes (Himaalaja ja Andid) kasvatatakse otra kohati kuni 4700 m kõrgusel. Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub
12% · Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13% 95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht) Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. · 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
12% Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13% 95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 – 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht) Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. 82% konvergentsi piirkondadesse Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused – valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3
12% · Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13% 95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht) Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. · 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
12% · Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13% 95.EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht) Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. · 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
EL struktuurifondid: kõikide EL linnade ja regioonide jaoks. 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse · 82% konvergentsi piirkondadesse põhiliselt · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil projektid. 49 % · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja 97. Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida ümberõpet. 30 % toetati) 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks